2. Laenu aastaintressimäär PV - Tagastab investeeringu praeguse väärtuse. Praegune väärtus on kogusumma, mida tulevased maksed on praegu väärt. Iga kuu lõpus makstakse lõpul kindlustusannuiteedina 500 kr.. Makstava raha pealt teenitav intress on 8%. Raha makstakse 20 aasta jooksul 1. annuiteedi praegune väärtus. PPMT - Tagastab kindla suurusega perioodilistel maksetel ja püsival intressimääral põhineva investeeringu puhul määratud perioodi põhisummamakse. Aastaintressi määr on 10%. Laenuaastate arv on 2. Laenusumma 2000 kr. 1. Laenu esimese kuu makse põhisummalt PMT -Tagastab kindla suurusega maksetel ja püsival intressimääral põhineva laenumakse. Aastaintressi määr 8%. Maksekuude arv 10. Laenusumma 10 000 1. Igakuise laenumakse 2.Igakuise laenumakse kui maksetähtaeg on perioodi algul NPV -Tagastab investeeringu praeguse netoväärtuse, võttes aluseks diskontomäära ja
b. keskmine tarbimiskalduvus suurem kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 3. Eeldades, et teil õnnestub osta valitsuse 100000 kroonine võlakiri, mis lunastatakse aasta pärast. Millise minimaalse nominaalse intressiga Te oleksite nõus, kui prognoositakse 4% aastainflatsiooni ja võlakiri garanteerib 3% reaalse aastaintressi? a. 3% b. 4% c. 5% d. 6% e. 7% f. 8% 4. Analüüsi tabelis toodud WW riigi SKP näitajate alusel: Aasta Nominaalne SKP SKP deflaator (miljardite kroonides) (baasaasta 1990) 1997 82,8 1,2 1998 90 1,25 Kui suur on 1998 a.reaalne SKP 1990 aasta hindades? a. 65 b. 69 c. 72 d. 85 5. Firma võttis aastase laenu intressiga 13,3%. Sama perioodi inflatsioon oli 10.8%. Kui suur on reaalne intress? Vastus: 13.3-10.8=2.5 a
muudatused, mille tulemusena kaotati ära summalised ja ajalised piirid tarbijakrediidi direktiivi sätete rakendamisel (varasemalt ei kohaldunud need sätted laenudele, mis olid väiksemad kui 200 eurot või mille tagasimaksmine toimus vähem kui kolme kuu jooksul), et suurendada oluliselt tarbijate kaitset väikelaenude ja -krediitide kasutamisel. Eelnõuga parandati tarbija võimalusi saada teavet laenu kohta enne lepingu sõlmimist (kõige olulisemateks laenu aastaintressi määr, krediidi kulukuse määr ja tarbija seadusest tulenev taganemisõigus) ehk enne tarbijale raha ülekandmist. Uue sättena viidi sisse, et tagasimaksmisega viivitamise korral ei saa tarbijalt nõuda seadusest tulenevast viivisemäärast kõrgemat viivist. Nii sätestab VÕS § 415 lg 1, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda § 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist ehk kohaldub VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele
kus laen saadi. Hariliku määra puudumisel aga VÕS §-s 94 sätestatud määr. Intressi arvestatakse iga kalendiaasta lõpul. Seadusandja ei ole ette näinud maksimaalset intressi suurust, mille tulemusena on lepingupooltel õigus ise intressi suuruses kokku leppida. Näiteks riigikohus on oma 16.10.2002.a otsuses nr 3-2-1-80-02 leidnud, et laenulepingus sätestatavas intressimääras lepivad pooled lepingu sõlmimisel ise kokku ning seadus siin kitsendusi ei tee. 60 %-line aastaintressi puhul on vahe laenatava ja tagasimakstava summa vahel küll ebaproportsionaalne, kuid intresside kindlat ülempiiri ei ole siiski võimalik kindlaks määrata. Oma 22.10. 2002 a otsuses nr 3-2-1-108-02 leidis riigikohus, et pooled on vabad leppima kokku laenuintressi suuruses, samuti selles, kuidas ja millest lähtudes intresse arvestatakse. Kohtul ei ole õigust sekkuda isikute vabasse majandustegevusse ega kontrollida ilma seaduses sätestatud aluseta intressi suurust. 8
annaabi.ee 
