asulat linnaõiguse. Oma sissetuleku said linnad peamiselt kaubandus tegevusega. Tähtsamaks väljaveoartikliks oli teravili ja sisseveoartikliks sool.Tänu linnadele teravilja vajadus suurenes ja selle hind tõusis, mis oli hea võimalus mõisnikel raha teenida. Üha enam kerkis juurde uusi mõisasid ja vilja hakati rohkem kasvatama. Talupoegadelt hakati juurde nõudma teotöö, kuna vilja oli palju. Raske töötõttu hakkasid talupojad põgenema linnadesse, kus nad said 1 aastab viibimisel seal linnakodanikuks.Maa elanikud hakkasid kolima linnadesse kuna seal oli rohkem võimalusi raha saada ja seal oli ka ilusam elu. Linnadele oli talupoegade põgenemine linna kasulik, kuna oli vaja rohkem tööjõudu,et linna arendada ja suurendada. Linnades hakkas ka looma üha rohkem uusi koole , et kallimatest peredest lapsed saaksid õppima minna.Keskaegne kool oli lahutamatule seotus kirikuga. Koolide peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine
Ühendab majoritaarse ja proportsinaalse süsteemi põhimõtteid. Pooled parlamendikohad jagatakse ühe ning pooled teise süsteemi alusel. Igal valijal on kaks häält. Erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus. Valimiskäitumine ja valimistulemus Valimiste ettevalmistus algab õigusliku baasi loomisest. Parlament võib täiendada või muuta valimisseadust ning kampaania rahastamise reegleid, keskvalimiskomisjon täpsustab valimisõiguslie kodanike aastab arvu ja korrastab registrit, valimiskomisjon registreerib kandidaadid, kelle dokumendid vastavad nõuetele. Riik valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni, tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse ning rahastab vajalikke toiminguid. Valimiste mitteametlikud tulemused saadakse teada juba 3- 4 tunni pärast. Valimiste lõppedes peavad kõik erakonnad esitama valimiskomisjonile oma tulude ja kulude aruande. Hääletusvalikut mõjutavad tegurid: 1
Sai tänu töökohale reisida= 1900. a. Pariisi maailmanäitus (koostas selle põhjal reisikirjelduse ,,Kaks kuud KeskEuroopas"). Avaldas seal ,,Raudsed käed", jutustuse ,,Dr. Aadu Rebane". Hermanni ,,Rahva Lõbulehes" ilmusid 3 novellid ,,Ameti poolest kosilane" ja ,,Armumäng", albumis ,,Lõbu ja teadus" ilmus jutustus ,,Astla vastu". 1901. aastab sügisel oli Vildel käsil eeltööd kirjutamaks ,,Mahtra sõda". 1901. aastal siirdus Vilde vastse radikaalse päevalehe ,,Teataja" juurde, mille asutamine oli tegelikult Vilde enese idee. Vilde tööks seal oli poliitilise ringvaate ja välismaa telegrammide osa + juhtkirjad, poleemika, naljalisa. Tol ajal valmisid kaks suurt romaani ,,Mahtra sõda" (1902) ja ,,Kui Anija mehed Tlns käisid" (1903), rida väikepalu, nagu ,,Minu tohtrid", ,,Minu vend türkoo". + 1903
annaabi.ee 
