Kuiv lähistroopilistel aladel puuvillapõõsaid. Mussoonkllima aladel riis, teepõõsad, tsitrulised, õlitaimi, nisu, mais, tubakas. Troopika vööde temperatuur kõrge, ööpäeva temperatuuri kõikumine suur, sademeid vähe. Kasvatatakse datlipuid, kohvipuud, suhkruroogu. Kõrbealad põllumajandusele kõlbmatud. Lähisekvatoriaalne vööde temperatuur aastaringselt kõrge, ühtlane. Sademeid toovad passaadid. See tingib taimekavastuse aastaajalise rütmilisuse. Savannivööndis hirssi, maapähklit, niisutatavatel aladel puuvilla, riisi, veisekvastus. 4 Vaata lisa 4 Ekvatoriaalne kliimavööde kuumad ja niisked õhumassid. Temperatuur kõigub vähe. Huumusevaesed alad. Vähem põllumaad. Seal kakao-, kautsuki-, kohvipuu, õlipalmi istandused. Majanduslikud tegurid Põllumajanduses on tootmistsükkel suhteliselt pikk. Seniajani, kui loomad
kirjeldustega, siis omandab tekst kunstikavatsus likkuse kõrval ka dokumenteeriva mõõtme. Looduskirjanduse ja ilukirjanduse vahealale jäävad jutustused, kus tegevuspaigaks on looduskeskkond ja tegelasteks tihti ka metsaasukad, kuid mille süžee ja tegelastevahelised suhted järgivad pigem irjanduslikule tekstile iseloomulikke käike. Kirjanduse ja looduskeskkonna suhte analüüsimisel on aga oluline mõista, et ka keskkond, millega teos suhestub, on loomult mitmetine. Ta on selline aastaajalise ja klimaatilise muutlikkuse, konkreetsete paikade mitmekesisuse ning arenguprotsesside tõttu (näiteks bioloogiliste koosluste areng ja muutumine). Looduse mitmetisust suurendab ka kasutatavate kommunikatsioonikoodide ja omailmade mitmekesisus. Lõpmatult suur on ka looduskeskkonnas toimuvate sündmuste ja sündmusahelate hulk ning variatiivsus. Neil põhjustel ei kohta inimene looduskeskkonnas kunagi täpselt sedasama, mida ta varem on kogenud, vaid pigem talle satuvad ette nendega sarnased
(Stipa), stepi-aruhein (Festuca sulcata) ja sale haguhein (Koeleria gracilis). Stepivööndi põhjapiiri määratakse põhimõtteliselt nende koosluste valitsemise järgi plaakoreil. Et aga kogu vööndis on tasased veelahkmealad ammu üles haritud ja tsonaalsetest kooslustest on säilinud vaid vähesed fragmendid, siis tuleb vööndi piiritlemisel arvestada kliima ja mullastiku andmeid. Niiskusevajak määrab stepikoosluste struktuuri ja aastaajalise arengu. Kliimategurid takistavad siin puude kasvu (stepi metsatuse põhjused, mille üle--kaua vaieldi, on komplekssed, kuid peamine tegur on siiski veereziim), ka põõsad on taandunud peamiselt põhjanõlvadele ja orgudesse. Taimede arv pinnaühikul kuival ajal ei saa olla kuigi suur. Püsikute kestvad puhmikud ei kata maapinda lausaliselt ega moodusta pidevat kamarat. Nende vahemikke kasutavad kevadel lühiealised maapinnavetikad