Nii et nüüd peaks igaüks meie mürgiseima osjaliigi ära tundma. Aasosi (Equisetum pratense) heinamaa kuusk, kaseosi, nurmekuusk Aasosi kasvab enamasti niiskematel ja varjukamatel kasvukohtadel, harvem päris valges. Nii võib aasosja kohata nii heinamaadel kui metsaservades ja isegi võsastikes. Kui aasosja eosed kuskil juba idanenud on, siis ta nii kergesti oma kasvukohta ei loovuta. Pigem laiendab ta enda alla jäävat ala teiste taimede arvelt. Selleks ei ole tal enam eoseid vaja. Nagu kõikidele osjadele omane, on ka tal maa all roomav pikk risoom, mis pidevalt otsib vallutamiseks uusi alasid. Aasosja ei ulatu aga kuigi sügavale, sest aasal ja
Enamik selaginellidest kasvab varjukates troopikametsades ja vaid vähesed Euraasia ja Põhja-Ameerika mägedes. Eestis esineb vaid 1 liik - hästi väike ja sammalt meenutav koldjas selaginell, mida võib kohata lubjarikastes allikalistes madalsoodes. Osjalised. Osjaliste sugukonda kuulub üks 15 liigiga perekond. Osjad on levinud kogu maakeral, enamik siiski põhja-poolkeral. Neist kasvab Eestis 10 liiki. Kõige sagedamine võib kohata põldosja ja aasosja. Maokeelelised. Enamasti maapinnal kasvavad omapärase ehitusega sõnajalgtaimed, mis välimuselt pisut meenutavad õistaimi. Kokku u. 66 liiki. Mõned troopikas levinud liigid kasvavad ka epifüütidena puudel. Eestis esineb 6 liiki - harilik mao-keel ja 5 liiki võtmeheinu: liht-võtmehein, kuu-võtmehein, haruline võtmehein, süstjas võtmehein, kummeli-võtmehein ja virgiinia võtmehein. Päris-sõnajalalised. Eestis esineb 22 liiki, mis kuuluvad erinevatesse sugukondadesse
30 Praktilist tähtsust ei oma, kuigi on dekoratiivne. AASOSI Equisetum pratense. Nime päritolust: Equisetum hobusesaba. Esimesena kasutas seda nime Plinius, märkides sellega üht osjaliiki, mis oma peenikeste okste tõttu meenutab hobuse saba; pratense aas (lad. k.). Sugukond osjalised. Kasvukoht: metsad, puisniidud, niidud. Aasosja maapealsed varred on üheaastased; igal kevadel ilmub maa-alusest risoomist kahesuguseid võsusid: roheline, ilma eospeata suvivõsu ja pruunikas, eospeaga kevadvõsu. Pärast eoste valmimist eospea variseb, võsu muutub roheliseks, sõlmedest kasvavad külgoksad ja võsu hakkab sarnanema suvivõsuga. Võsu on kuni 50 cm pikk, roheline, nõrk, soonelise, kareda varrega. Külgoksad võivad olla kuni 10 cm pikkused, harali ning allapoole käändunud