initsiatiiv tööd teha puudus. See pärssis uut tehnoloogiat st hakati orjadest loobuma, kuid ideoloogia ei lubanud muud tööjõudu kasutada, mis oli häbiväärne. Õnneks tulid germaanlased, kes roomlased surnud ringist vabastasid. Marx aga leidis, et igal pool pole areng nii läinud nt idamaades (India ja Hiina). Seal näib riik olevat tekkinud ennem, kui eraomand ja kujundas välja paraleelarengu formatsiooni e aasialik formatsioon. St kogukondadel on ühisomand nende üle valitseb riik kes ka eksploteerib. Kes nõuab andamit ja kordineerib nede ühistegevust nt niisutuskanalite rajamist. Aasialik formatsioon pole kadunud siiani. Räägitakse praeguseni. Konkureeriv õpetus 19 saj. Inglise filosoofi ja sotsioloogi Herbert Spencer (27 April 1820 8 Detsember 1903) oma. Peateos käsitles kõike suures mastaabis ja varajaste ühiskondade osas esitas vaate, mis on marksismist erinev
Teatud ideed ju on. Suunavad ajaloolast küsima, et miks ja kuidas see juhtus. See omab uurimise seisukohast mingit mõtet. Aga mis on siis, kui leiutatakse ainult uued majandussuhted, mitte riigikorda? Marx väidab, et ikkagi tuleb kõik komponendid leiutada, sest muidu ei hakka asi tööle. Marx nimetas algselt nelja formatsioonitüüpi. Järgmine võiks olla kasvõi kommunism, aga ta jätab selle siiski empiiriliseks küsimuseks. Marxi poolt nimetatud formatsioonid on 1. Aasialik 2. Antiikne 3. Feodaalne 4. Kapitalistlik 23 Loone arutleb kääpa kuhjamise teemadel. . . püramiidi ikka nii ei ehita. Kui inimesed tulevad kokku ja leiavad, et külavanem on juba niigi maha maetud. Samas võimaldab tsent- raliseerimine ka vaeses riigis ilusaid ja huvitavaid asju teha. Näiteks Moskva metroo — mujal sellist muidugi ei olnud. . . (EL) 1.9. KARL MARX 21
muidugi majanduslikest, demograafilistest, kultuurilistest, poliitilistest ja muudest (spetsiifilisematest) teguritest. Näiteks Jaapani kultuuritraditsioonile omane perekonnasidemete väärtustamine ja selle mudeli ülekandmine töösuhetesse on aluseks sellele, et paljud töötajate heaolu probleemid, mida Euroopas lahendab üldjuhul avalik sektor, on seal ettevõtete kohustuseks. Selline aasialik töökohakeskne heaolumudel meenutab mõnevõrra Eestiski nõukogude ajast tuntud olukorda, kus kolhoos või sovhoos oli kogu ümbruskonna heaolu tagatiseks. Majand kandis hoolt kooli, lasteaia, arstiabi korralduse jm eest. Sisuliselt samasugune olukord valitses nn üheettevõtte- asulates (Püssi, Sillamäe, Võhma, Järvakandi, Sindi jne). “Euroopa sotsiaalharta” nõuab, et kõik Euroopa riigid kindlustaksid oma territooriumil elavatele inimestele väärika elatustaseme
annaabi.ee 
