inimeste populatsiooni kiire kasv. 30 000 a tagasi jõuti Ameerikasse. Kujunesid inimrassid. Kultuuri teke. Siit alates niisama pläma: Inimene on bioloogilise evolutsiooni teel eristunud loomariigist. Inimlased (Hominidae) on lahknenud mingist inimahvide (Hominoidea) tüvivormist. Inimene Homo kui tööriistu valmistav olend on vähemalt 2 mln aastat vana. Nii esimesed inimlased (Austrialopithecinae) kui ka esimesed inimesed (H. Habilis ja H.erectus) tekkisid Aarfikas. H. Erectus oli esimene inimene, kes Aafrikast välja rändas ja asustas suure osa Euraasiast. Nüüdisinimene H. Sapiens sapiens asustas praktiliselt kogu Vana-Maailma ajavahemikus 50..40 tuhat aastat tagasi. Gigantopithecus suri välja 100 000 a. tagasi. 500 kg, taimtoiduline TOHUTU SUUR Aasia metsades, ainsaks vaenlaseks tiiger ja Homo sapiens. Nt. 23 milj. a. tagasi tekkis mutatsioon, mille tulemusel primaatide haistmismeel nõrgenes ja tekkis värvinägemine. Ligi 12 milj. a
seisukohalt. (Selle raames andis USA abi 50 miljardi $ eest relvi, lahingumoona, laevu, toidu- ja tooraineid jne. Enamus läks Briti impeeriumi maadele, aga läks ka NSVL-le). Jaapani kallaletung USA-le · 7. dets. 1941 ründas jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris. · Nüüd teatasid ka Saksamaa ja Itaalia, et on Ühendriikidega sõjajalal. · Jaapan oli sõja algul edukas, hõivad kõik lääneliitlaste tähtsamad tugipunktid Kagu-Aasias. Sõda Aarfikas · Sügiseks 1942 oli Rommel jõudnud Suessi kanalini. · Sellega olid ka sakslaste jõud ammendatud. · Nov. Briti väed läksid El-Alameini all pealetungile, Saksa-Itaalia väed sunniti taganema Tuneesiasse. · Ühendriikide väed maabusid Marokos ja Alzeerias -> Saksa väed võeti piiramisrõngasse ja sunniti alistuma. · Põhja-Aafrika sõda oli lõppenud! Stalingrad · Nov. 1942 enamik Stalingradist Saksa valduses.
Valkude evolutsiooni uurimine – nt kofeiini biosünteesi konvergentne evolutsioon Kladistika – fülogeneetiline süstemaatika. Anatoomiliselt moodsa inimese päritolu uurimine – mtDNA uurimine erinevatest geograafilise päritoluga populatsioonidest – kõik need mtDNAd on pärit ühelt naiselt, kes elas 200 000 aastat tagasi, ilmselt aarfikas. Fülogeograafia – kirjeldab geograafilisi protsesse, sündmusi ja levikut ja fülogeneetilisi seoseid ning seaduspärasusi ja üksikute geneetiliste liinide seoseid taksoni siseselt. nt pruunkarude fülogeograafiliste suhete uurimine mitogenoomi põhjal. Molekulaarne epidemioloogia – nt tuberkuloosi tekitaja globaalse fülogeograadia uurimine.
annaabi.ee 
