Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid". Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928) Tema kõrgtasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus" (1929) Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. "Aasta kauneimal õhtul" Aasta kauneimal õhtul mõte käib kaugeid kaotatud teid, peatudes kõigel ju lapseeast nähtul: täna see jälle kui aardeleid. Vaadates pühale puule, otsin palvused neid, neid, keda keegi ei kuule, neid, keda keegi ei näe, keegi, ei keegi. Neile ma läidan küünalde leegi, neile ulatan käe. Luulekogu teemad Enamasti kurvapoolsed, nukrad ja igatsevad. N: Ma istun ihuüksi närtsind rohus, maadligi alandlikud, vaiksemalt kui vari. Osalt ka rõõmsameelsemad ja hoogsamad. N: Sõpradega kaugetega koos, istund olime me jutuhoos, oli veidi naernudki me suu,
arenes Tallinn suurel määral. Mulle meeldivad ka keskaegsed kirjutased ja illustratsioonid. 3) ''Karjaallika veekogumise pesa''(nii on kirjas vastuvõtudokumentides), ehk tegelikult tinast sõel, mis paiknes Karjaallikas vett linna poole juhtiva torustiku alguses. Valisin sõela selle tõttu, et keskajal arendati Tallinnas veevarustussüsteemi ja rajati kanal Ülemiste järvest linna. Mulle on üllatav keskaja inimeste leidlikkus ja nutikus veetorustiku ehitamisel. 4)Paljassaare aardeleid Tallinna piiridesse jääva Paljassaare loodetipust leitud hõbeaare. Algne peidukoht paiknes ranna lähedal vee all. Peidukoha märgistamiseks oli merepõhja löödud kaks puuvaia. Algselt sisaldas aare 8 araabia, 2 bütsantsi, 19 anglosaksi, 1 skandinaavia ja 97 saksa päritolu münti. See leid näitab kaubanduse arengut ja rikastumist tallinnas keskajal. Selle põhjuseks oli just peamiselt soodne asupaik. Ebatavaline on see, kui palju münte korraga leiti. See on kindlasti tähtis leid ka
Tallinnas. Aastast 1904 avaldas ta luuletusi ajakirjanduses. Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse ’’Siuru’’. Marie oli rühmituse esimees, keda kutsuti printsessiks. LUULEKOGU ’’Sädemed tuhas’’ Lemmik luuletus ’’Aasta kauneimal õhtul’’ Aasta kauneimal õhtul Mõte käib kaugeid kaotatud teid, Peatudes kõigel ju lapseeast nähtul: Täna see jälle kui aardeleid. Vaadates pühale puule, Otsin palvused neid, Neid, keda keegi ei kuule, Neid, keda keegi ei näe, Keegi, ei keegi. Neile ma läidan küünalde leegi, Neile ulatan käe. Valisin just selle luuletuse, kuna selles on palju tõde ja on hästi sügavamõtteline. Sügavus tekitab huvi ning paneb mõtlema ja üldse ilus luuletus. LUULEKOGU TEEMAD Enamasti kurvapoolsed, nukrad ja igatsevad. Esimene näide: Ma istun ihuüksi närtsind rohus, maadligi alandlikud, vaiksemalt kui vari.
Tallinnas. Aastast 1904 avaldas ta luuletusi ajakirjanduses. Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse ''Siuru''. Marie oli rühmituse esimees, keda kutsuti printsessiks. LUULEKOGU ''Sädemed tuhas'' Lemmik luuletus ''Aasta kauneimal õhtul'' Aasta kauneimal õhtul Mõte käib kaugeid kaotatud teid, Peatudes kõigel ju lapseeast nähtul: Täna see jälle kui aardeleid. Vaadates pühale puule, Otsin palvused neid, Neid, keda keegi ei kuule, Neid, keda keegi ei näe, Keegi, ei keegi. Neile ma läidan küünalde leegi, Neile ulatan käe. Valisin just selle luuletuse, kuna selles on palju tõde ja on hästi sügavamõtteline. Sügavus tekitab huvi ning paneb mõtlema ja üldse ilus luuletus. LUULEKOGU TEEMAD Enamasti kurvapoolsed, nukrad ja igatsevad. Esimene näide: Ma istun ihuüksi närtsind rohus, maadligi alandlikud, vaiksemalt kui vari.
varemetepargi meetodit, konvendihoone esimese korruse osas ka rekonstrueerimist. Jaan Tamm Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997 Vanimad muinasesemed linna territooriumilt - keskmisse rauaaega kuuluv odaots ja nooleots - on leitud Vallimäelt Vallikraavi ja Pika tänava vaheliselt alalt 30-50 cm sügavuselt. Noorema rauaaja juhuleidudest on muuseumi jõudnud vaid 1 pronksist hoburaudsõlg endiselt postijaama põllult ning üks 196 hõbemündist koosnev aardeleid. See 11. sajandil maha maetud ja peremeheta jäänud varandus leiti Rakvere linnast või selle lähedusest 1881. a. Ainus linna piirides asuv kinnismuistis - Vallimägi - oli väiksema ulatusega kaevamise objektiks 1959.-60. a. (E. Tõnisson). Ligi 4 m paksuse keskaegse kultuurkihi ja varisenud kiviprügi alt tulid lõpuks välja mõned esemed - üks terve ja teine katkine odaots, paar nooleotsa, katkine rinnanõel ja mõningad savinõukillud, mis pärinevad muinasaja lõpust
võtmata. Edise asundusest Veski talu põldudelt leiti 1938. aastal kümndmisel juhuleidunakäevõrusid ja noatupe osasid. Kuskilt Jõhvi ümbruskonnast (toenäoliselt Edise piirkonnast) leiti 1930. aastatel juhuleiuna käevõru, pintsett, 3 sõrmust ja 2 noakatkendit. Ilmselt kunagisest kalmest. /Andmed Ajaloo Instituudi arheoloogiliste leidude arhiivi kartoteegist/ Edise mõisa maalt on leitud (leiuaeg teadmata) vähemalt 525 hõbemündist koosnev aardeleid, millest enamik saksa ja anglosaksi päritolu mündid ning mõned Araabia mündid. Kõige hilisemad mündid kuuluvad 11. sajandi lõppu. Edise mündiaare on peidetud hiljemalt sajandivahetusel või 12. sajandi algul. Edise mündileid on unikaalne, kuna suur osa Eestis leitud varastest saksa ja anglosaksi müntidest pärineb just sellest leiust. Edise muinasasula kultuurkiht paljandub endise Aiandus-Mesindusseltsi krundil.
annaabi.ee 
