demokraatlikus süsteemis. Algne kahekojaline parlament tehti ühekojaliseks Rahvussambleeks. Pärast iseseisvust on võimul olev partei olnud Kenya African National Union (KANU). Aastal 1982 tehtud Põhiseaduse muudatuse tõttu tehti riik ühe-parteiliseks riigiks. KANUst sai seejärel Keenia ainuke seaduslik poiliitiline organisatsioon. Muudatus tunnistati kehtetuks aastal 1991 ning toimuma hakkasid mitmeparteilised valimised. Keskvalitsus on jätkuvalt taotlenud aafrikalikku poliitikat. Sellegipoolest, on märkimisväärne osalemine aasialaste ja eurooplaste poolt aksepteeritud. Esimene maailmasõda Esimese maailmasõja ajal sai Keeniast Briti sõjaväebaas. Enne sõda oli Aafrika poliitiline rõhuasetus laiali paisatud, kuid kohe pärast sõda raskusi põhjustanud uued maksud, vähendatud palgad ja uued asunikud, mis ähvardasid Aafrika maad viisid uute liikumisteni. Kogemused, mida aafriklased sõjas said, tekitasid märkimisväärset
Aafrikas nähakse individuaalset mina kindlalt hõimuvõi rahva kollektiivse mina sisse paigutatuna. Tähtsaks peetakse loodus, inimene on üks osa loodusest. Ühiskond on seal üks tervik ja seda ei saa jagada koostisosadeks. Läänelikult ja aafrikalikul mõtteviisil on kaks põhjapanevat erinevust nende oletustes maailma olemuse üle. Läänelikku vaadet iseloomustavad kaks tõhusat juhtmõtet ,,ellujäämine kõige kohastunumatele" ja ,,kontroll looduse üle". Aafrikalikku ühiskonna juhtmõteteks on ,,hõimu ellujäämine" ja ,,ühtsus loodusega". Neile kahele vastandlikule maailmaga ümberkäimise viisile omased kontrastid aitavad meil mõista erinevaid vaateid minale, mida kaks kultuuri väljendavad. 16) Mina-käsituse tähtsus sotsiaalpsühholoogia jaoks. Mina-käsitlused on sotsiaalpsühholoogia jaoks põhimõttelise tähtsusega ja nende seletuseks on loodud arvukalt mudeleid. Need mudelid rõhutavad sageli sotsiaalsete
suguse pinge nagu klassikaline muusika oma vormistruktuuri(de)ga. See aga tähendab seda, et alates oma tekkimisest 1920. aastate lõpul eksisteerib nähtus džässi kõikides stiilides, arengu- faasides ja perioodidel ning on ülioluline, sest kui muusika ei svingi, pole see džäss. Kuigi sving on kõige otsesemalt seotud aafrikaliku rütmitunnetusega, on džässiteoreetik Marshall Stearns tõestanud, et Aafrikas svingi ei tuntud. Sving tekkis alles siis, kui aafrikalikku rütmi- tunnetust hakati rakendama koos euroopalike meetrumitega (Berendt 1999: 198). Sõna “sving” teine tähendus tähistab 1920. aastate lõpul tekkinud ja järgmisel kümnendil dominee- rinud valdavalt optimistlikku džässistiili, nn four beat jazz’i, millele on iseloomulik kõigi nelja löögi rõhutamine, elegants ja sära. Kuulsaimad esindajad: Benny Goodman, Teddy 30 Wilson, Glenn Miller, Count Basie
annaabi.ee 
