IP aadressid IP aadressid Klass Aadressite vahemik Kommentaar · A 0.0.0.0 - 127.255.255.255 V.A.A.A · B 128.0.0.0 - 191.255.255.255 V.V.A.A · C 192.0.0.0 - 223.255.255.255 V.V.V.A · D 224.0.0.0 - 239.255.255.255 · E 240.0.0.0 - 255.255.255.255 Alamvõrgud · 10.0.0.0 - 10.255.255.255 (üks A klassi võrk) · 172.16.0.0 - 172.31.255.255 (16 B klassi võrku) · 192.168.0.0 - 192.168.255.255 (256 C klassi võrku) Näide gw:217.159.152.33 inet addr:217.159.152.34 Bcast:217
$i=1 Do { $i $i++ } Until ($i -gt 10) Loogiliste ketaste vahemahu kuvamine: Get-WMIObject Win32_LogicalDisk | ForEach-Object {$_.FreeSpace} Get-WMIObject Win32_LogicalDisk | ForEach {$_.FreeSpace} Get-WMIObject Win32_LogicalDisk | % FreeSpace 01.12.17 Teen VirtualBoxis kaks masinat: WinServer 16 ja kliendi(Win10), mõlemad internal võrku, mõlemal lülitan välja Firewalli Winserver16 masinas: Määran IP aadressi Installin DHCP, DNS, IIS(Web server) DHCP New Scope Määran IP aadressite vahemiku DNS Forward Lookup Zones – New Zone – elsa.zz elsa.zz - New Host (A or AAAA) Kliendis: Kontrollin, kas klient sai serverilt IP aadressi Network and Sharing Center – Connections: Ethernet Kontrollin kliendis(Microsoft Edge), kas elsa.zz töötab
rakenduste ja puginate abil. OwnCloud on avatud lähetekoodiga vaba tarkvara, millega saab luua endale oma privaatpilve failide vahetamiseks. On oma põhimõttelt väga sarnane Dropboxiga 3 Võimalused 1 Failide ladustamine tavalistesse kataloogidesse krüptograafia Sünkroniseerimine Windowsi, Mac OS X’i, Linuxiga Kalender Toimingute planeerija Aadressite raamat Muusika voogesituse (läbi Ampache ) Kasutaja ja grupi haldamine sisu jagamine gruppide vahel või avalike URLsidega Internetipõhine tekstiredaktor koos süntaksi esiletõstmine ja koodivoltimise Järjehoidjad URLi lühendamise komplekt Pildi galerii PDF vaataja ODF failide vaataja Sisselogimise moodul 1 http://owncloud.org/features 4
A klassi vahemikel saab muuta kõikide aadressiosade väärtusi, B klassil on muudetavad aadressi 3 viimast osa, C klassil 2 viimast osa ja D klassil ainult viimane osa. A, B ja C klassi aadressid on rahvusvaheliste kokkulepetega jaotatud erinevatele kasutajagruppidele, nt suurfirmad, riigid jne. Need on konkreetsed interneti IP-aadressid. Viimane, D klass, on vaba ning mõeldud kasutamiseks kohtvõrkudes. Lisaks IP-aadressile on vajalik Subnet Mask, mis määrab ära võrgu suuruse. Aadressite klassifitseerimine ja jagamine on defineeritud RFC 1918's millest loeme välja lokaalvõrgud, mis on standard aadressid, mida laivõrgus pole kasutusel ega ei tohigi kasutada. Jaotatakse klasside kaupa ajalooliste tagamaade tõttu järgmiselt: A - 10.0.0.0 - 10.255.255.255 B - 172.16.0.0 - 172.31.255.255 C - 192.168.0.0 - 192.168.255.255 IP-aadresse eraldab ja korraldab IANA. 8
sihtvõrku. IP aadress, kus kõik seadmeosa bitid on 0, on võrguaadress. IP aadress, kus kõik seadmeosa bitid on 1, on võrgu leviaadress (broadcast). Kui IP võrku pole plaanis ühendada interneti ega teiste IP võrkudega, siis võib seadmetel kasutada suvalisi IP aadresse. Laboriülesannete puhul tuleb võrk ühendada internetiga ja siis on lubatud kasutada vaid neid IP aadresse mis kuuluvad privaatsete IP aadressite hulka (Tabel 1)., 3. Kuidas saab muuta WinXP operatioonisüsteemiga arvutis võrguseadistusi? a. My Network Places (Windows 95, Windows 98 ja Windown NT 4.0 puhul Network Neighborhood) pakub Windows XP operatsioonisüsteemis vaadet võrgule. Vaikimisi näidatakse selles aknas linke võrguressurssidele, mida kasutaja on külastanud või kasutanud. Lisaks saab siitkaudu vaadata kogu kättesaadavat lokaalvõrku – Entire Network
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Tõõ Andmed ja valemid Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud J. Vilipõld Õpperühm Palun täitke tühjad lahtrid MASB11 Harjutused Andmete tüübid Excelis Valemid ja avaldised Funktsioonid Arvandmed, -avaldised ja -funktsioonid Aadressite ja nimede kasutamine valemites Arvavaldised - tehete prioriteedid, funktsioonid Minirakendus "Detailike" - ülesande püstitus Minirakendus "Detailike" - aadresside kasutamine Minirakendus "Detailike" - nimede kasutamine Pildi hind Loogikaandmed, -avaldised ja funktsioonid Võrdlused ja loogikatehted IF-funktsioon Funktsioonid Palk & Kauba hind Viktoriin_1 Tekstandmed, -avaldised ja funktsioonid Ajaandmed, -avaldised ja -funktsioonid Ülesanded
Absoluutaadressid Nimede määramine ja kasutamine 1 Nimede kasutamine. Diagrammide koostamine Palkide müümimne 1 Funktsioonide graafikud Ülesanded Palgid_2 Palgad Funktsioonide graafikud Lisa: valemite kopeerimine Suhtaadressid. Valemite kopeerimine Ruumide pindalad ja ümbermõõdud a b S P Vaadake valemeid tulbas S ja P ! 5,00 4,00 20,0 18,00 Nad on kõikides ridades analoogilised, 7,20 4,80 34,6 24,00 kuid erinevad aadressite poolest: igas reas on aadressi reanumber ühe võrra 6,35 5,12 32,5 22,94 suurem kui eelmises reas. 7,39 6,23 46,0 27,24 4,83 3,95 19,1 17,56 7,20 5,75 41,4 25,90 a b S P Valemite kopeerimine 5,00 4,00 1. Sisestage valemid esimese 7,20 4,80 rea lahtritesse ja kopeerige alla 6,35 5,12 kuni algandmete lõpuni.
Andmed ja valemid Excel'is id Excel'is Andmete tüübid Excelis Valemid ja avaldised Funktsioonid Arvandmed, -avaldised ja -funktsioonid Aadressite ja nimede kasutamine valemites. Harjutus "Kolmnurk" Harjutus "Täisnurkne kolmnurk " Arvavaldised - tehete prioriteedid, funktsioonid Loogikaandmed, -avaldised ja funktsioonid Võrdlused ja loogikatehted Võrdlused ja loogikatehted. Harjutused IF-funktsioon Palk & Kauba hind Funktsioonide tabel Minirakendus "Detail" - ülesande püstitus "Detail" - kasutajaliides "Detail" - materjalid "Detail" - värvid
12 686 5 076 10 153 8 458 9 737 21 585 3 551 19 475 21 144 7 881 10 153 16 915 10 153 179 703 Tabel 1 Päis Keha * Lahter Rivi Lahter Tabel 1 0 ..1 Keha Kokkuvõte * * Rivi Lahter * Lahter Aadressite kasutamine Aadresside kasutamine Excelis võib kasutada kahte liiki aadresse: A1 - aadressid ja R1C1 - aadressid. aadressid.aadress moodustatakse veerutähisest ja reanumbrist: A1, B13, AB21, B3:H53 A1-tüüpi A1-tüüpi aadress R1C1-tüüpi aadressis moodustatakse kasutatakse veerutähisest nii rea kui ka veeru ja reanumbrist:
võrguaadress ja kui suur osa on hosti aadress. Kaldkriipsu järel olev arv ütleb ära, mitu bitti aadressist on võrguaadress ja ülejäänud jääb hostide aadressiteks. IP-aadressi on võimalik saada nii, et see on võimalik konfigureerida arvutile ning see on fikseeritud IP-aadress, mis arvutil on ja ka jääb niikaua kuni võrguadministraator leiab, et see tuleb ära muuta. On ka teine võimalus IP- aadressi konfigureerida ja see on dünaamiline hosti konfigureerimise protokoll ehk DHCP. Aadressite jagamine toimub nii, et iga teenusepakkuja saab oma aadressiruumi, näiteks 20 bitine osa on aadresse ja võib selle jagada erinevate organisatsioonide vahel. IP-aadressiruumi jagab selline organisatioon nagu ICANN. Ta jagab aadressiruume, haldab nimeteenuseid ja domeeninimesid. Kui me paneme arvuti võrku siis meil on vaja: 1) IP-aadressi arvutile määrata 2) Võrgumaski määrata 3) Vaja teada lähima ruuteri IP-aadress, et teada kuhu meie arvutist paketid
mark: valideerimisega tabelist Arvutid arv: sisestatakse otse / hind <= otsimisega tabelist Arvutid / maks_kga = hind * Arv / käibemaks = maks_kga * k_pr / (1 + k_pr) / maks_kta = maks_kga - käibemaks Arvutid k sessor mälu s Tabel 1 1 Päis Keha Kokkuvõte * * Lahter Rivi Lahter * Lahter 0 ..1 Kokkuvõte * Lahter Aadressite kasutamine Aadresside kasutamine Excelis võib kasutada kahte liiki aadresse: A1 - aadressid ja R1C1 - aadressid. aadressid.aadress moodustatakse veerutähisest ja reanumbrist: A1, B13, AB21, B3:H53 A1-tüüpi A1-tüüpi aadress R1C1-tüüpi aadressis moodustatakse kasutatakse veerutähisest nii rea kui ka veeru ja reanumbrist:
on seega neile materiaalseks kasuks. Kuigi sellise vahetuse mõlemad pooled on sellest teadlikud, tahab Haacke teha seda selgeks teha ka vaatajatele. Üks tema tuntuimaid ja astuolulisemaid töid on Shapolsky et al. Manhattan Real Estate Holdings, A Real Time Social System, as of May 1, 1971, mis sai kiirelt ka kunstiajaloo pöördepunktiks. Selles on dokumenteeritud linnaruumi valdaja kontroll selle üle. Töö koosneb 142 fotost, millel on kujutatud Shapolsky valduses olevad hooned koos aadressite, hoone tüüpide, suuruste, soetamise kuupäevade, omanike nimede ja maa hinnatud väärtusega. Neid sünteesides koostas Haacke diagrammid, mis avalikustasid kuidas see kinnisvarasüsteem koosnes varjatud peresidemete võrgust ja variettevõtetest. See töö toob esile kinnisvara süsteemis esineva põhimõttelise vastuolu, milles Shapolsky süsteem toimus: vastuseis turu nõuete ja elanike sotsiaalsete vajaduste vahel.
annaabi.ee 
