omadel eesmärkidel. Kuigi siseaadressiruumi kasutamine suurendab turvalisust, võivad sissemurdjad ikkagi kasutada meetodeid nagu IP spuufimine, et saata pakette sihtvõrkudesse. 2.3 Võrguaadresside tõlkimine Tulemüürid kasutavad tihtipeale võrguaadresside tõlkimise funktsionaalsust ning arvutid, mis jäävad kaitsva tulemüüri taha üldiselt omavad aadressi privaatseks kasutamiseks mõeldud aadressiruumis. Tulemüüridel on sageli olemas funktsionaalsus, mis peidab tulemüüriga kaitstud arvuti tegeliku võrguaadressi. Algselt oli selline võrguaadresside tõlkimine mõeldud aadresseerimaks piiratud ressurssidega IPv4 marsruuditavaid aadresse, mida võiksid kasutada nii kompaniid kui eraisikud ning et vähendada avalike aadresside hulka ja seega ka maksumust iga võrku ühendatud arvuti jaoks. Võrguaadresside varjamine kaitstud masinates on saanud oluliseks kaitsevahendiks võrguluure vastu.
kuni 1024 KB põhimälu. Osa sellest aadressruumist (384 KB) on eraldatud süsteemi vajadustele (peamiselt ekraanimälule) ja nii jääb järele "maagiline" 640 KB piir, mis oli kunagi tuntud paljudele arvutikasutajatele. Mikroprotsessoril 80486DX on nii sisemine kui ka välimine aadressisiin 32-bitine ja nii võib otse adresseerida kuni 4 GB mälu. Alates 80286-st võeti kasutusele mitmeid uuendusi, näiteks võimalus häirimatult korraga töötada mitme programmiga samas aadressiruumis. Seda tööviisi nimetatakse kaitstud tööviisiks (protected mode). Siiski on viimasel ajal välja töötatud palju sellist tarkvara (näiteks 32- või koguni 64-bitiseks andmetöötluseks), mis varasematel 16-bitistel arvutimudelitel ei tööta. Varasemad personaalarvutid olid varustatud 512K...640K mäluga. Mälu, mis ületas selle piiri, jäi paljude programmide poolt kasutamata. Kaasajal on nii 16-bitised arvutid kui ka operatsioonisüsteemi MS-DOS mälupiirang 640K jäänud ajalukku. 1
Osa sellest aadressruumist (384 KB) on eraldatud süsteemi vajadustele (peamiselt ekraanimälule) ja nii jääb järele “maagiline” 640 KB piir, mis on tuntud paljudele arvutikasutajatele. “Ehtsal” 80486-l (täpsemalt 80486DX-l) on nii sisemine kui ka välimine aadressisiin 32-bitine ja nii võib otse adresseerida kuni 4 GB (gigabaiti). Alates 80286-st võeti kasutusele mitmeid uuendusi, näiteks võimalus häirimatult korraga töötada mitme programmiga samas aadressiruumis. Seda tööviisi nimetatakse kaitstud tööviisiks (protected mode). Siiski on viimasel ajal välja töötatud palju sellist tarkvara (näiteks 32- või koguni 64-bitiseks andmetöötluseks), mis varasematel 16-bitistel arvutimudelitel ei tööta. Muut- ja püsimälu Mäluseadmete üheks põhitüübiks on muutmälu, ka lugemis-salvestusmälu või RAM (Random Access Memory). See tähendab, et selles mälus on võimalik igas mälupesas ligikaudu võrdse pöördusajaga teostada
(üksteisest sõltumatult töödeldavaist) protsessist. Protsess omab temale eraldatud aadressiruumi. Protsess on „passiivne“, ta ei töötle ise midagi, vaid kasutab temas sisalduvaid lõimi. Igal protsessil on olemas vähemalt üks lõim (primaarne lõim). Lõim - sisaldub protsessis ning on protsessist väiksem üksus. Iga lõim on seotud konkreetse protsessiga. Protsess võib sisaldada üht või enam lõime. Kõiki protsessi kuuluvaid lõimi töödeldakse protsessi aadressiruumis. Lõim esindab üht kindlat käskude jada programmis. Ta omab individuaalset pinu ja teavet protsessi olekute kohta. Nagu protsessides saab luua uusi protsesse, saab lõimede poolt moodustada uusi lõimi programmi spetsiifiliste funktsioonide täitmiseks. Protsess läbib oma eluea jooksul üldiselt järgmised põhiolekud: Hoie //hold// => Valmidus //ready// => Käitus //running// => Ootel //waiting// => Lõpetamine //terminated// 14. Protsesside töötluse korralduse mudel
põhimälu. Osa sellest aadressruumist (384 KB) on eraldatud süsteemi vajadustele (peamiselt ekraanimälule) ja nii jääb järele “maagiline” 640 KB piir, mis on tuntud paljudele arvutikasutajatele. “Ehtsal” 80486-l (täpsemalt 80486DX-l) on nii sisemine kui ka välimine aadressisiin 32- bitine ja nii võib otse adresseerida kuni 4 GB (gigabaiti). Alates 80286-st võeti kasutusele mitmeid uuendusi, näiteks võimalus häirimatult korraga töötada mitme programmiga samas aadressiruumis. Seda tööviisi nimetatakse kaitstud tööviisiks (protected mode). Siiski on viimasel ajal välja töötatud palju sellist tarkvara (näiteks 32- või koguni 64-bitiseks andmetöötluseks), mis varasematel 16-bitistel arvutimudelitel ei tööta. Varasemad personaalarvutid olid varustatud 512…640 kb mäluga. Mälu, mis ületas seda piiri jäi paljude programmide poolt kasutamata. Nüüdseks on normaalne vähemalt 256-512 MB.
annaabi.ee 
