saj keskpaigas elas Vana-Liivimaal 250 000 – 280 000): - sõjategevuse eest põgenenud inimesed; - sõjategevuses tapetud; - nälga ja katku surnud inimesed. 2.2. Liivi sõja tulemused 1568 tõusis Rootsis riigipöörde tulemusena võimule Poola kuninga õemees Johan III (valitses 1568–1592), mille tulemusena Rootsi – Poola suhted paranesid. 1569 reorganiseeriti Leedu – Poola personaalunioon ümber aadlivabariigiks – Rzeczpospolita. Kui selle etteotsa valiti Stefan Batory (valitses 1576 – 1586), siis alustati aktiivset sõjategevust Vene vägede vastu. Rootsi ja Poola alustasid edukalt alade tagasivallutamist, mis viis Venemaaga rahulepingute sõlmimiseni. Ülesanne: täitke õpiku abil tabel Liivi sõda lõpetavate rahulepingute kohta. Rahuleping Kelle vahel Territoriaalsed (aasta)? sõlmiti
· Rootsi Riigipäeva moodustasid vaimulikud, aadlikud, linnad ja talupojad. Inglismaal mood. seidusliku esindusekogu 2koda: Ülem- (House of Glory) ja Alam(House on Hommons) Esimeses olid kõrgaadlikud jm, ning viimases alamaadlikud ja linnad. Saksamaal mood. seisusliku esinduskogu 3kuuriat: vaimulikud, aadlikud ja linnad · Kuningate ja esinduse kogude vahel käis võimuvõitlus 14.-17.sajandil. Prantsusmaal esindusekogust loobuti. Poola&Ungar kuulutatu aadlivabariigiks. 18. AADEL AADEL KUI SEISUS · Vaimulikkond teenis kõigi eest jumalat, oli nende töö. Aadel kaitsmine. Talupojad kogu ühiskonna toitmine · Linnade arenedes ka linnakodanike seisus. · Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Vabad mehed, kes olid üksteisega seotud vasalliteedisidemetega. · Kõrgaadel kuningas, suurfeodaalid (hertsogid, parunid, krahvid) · Alamaadel rüütlid
Bourbonid, Valouis'id, Stuartid, Tudorid. Personaalunioonid- Inglismaaga perosnaalunioonis oli Hannover. Samuti oli Inglismaa ja Sotimaavahel personaalunioon. 1592. aastal Poola ja Rootsi personaalunioon. 1618. aastast Preisimaa personaalunioonis Brandenburgi kuurvürstkonnaga. - Kuningavõimu ja seisuslike institutsioonide suhted Prantsusmaal, Inglismaal ja Poolas- 1) Poola- nimetatakse küll aadlivabariigiks, kuid tegu on ikkagi kuningriigiga, siis kuningavõim on väga nõrk. Erandiks parlamendi ja kuningavõimu vahekorras on Poola, kus kujuneb välja aristokraatia ja alamaadli liit tugeva kuningavõimu vastu. Seetõttu on muutub Poolas kuningavõim nominaalsemaks, alates 1505. a peavad kõik kuninga korraldused olema heaks kiidetud seimis ja sellega kaasneb ka vetoõigus kõigile saadikutele piisab ühe vastuseisust mingile otsusele, et blokeerida kogu seimi töö