seni valitsenud traditsioonid. Tema kõne oli kiire ja kärsitu. Ta ei valinud oma sõpru mitte positsiooni järgi, vaid sõprade valikul arvestas ta nende iseloomu, oskusi ja töökust. Armutult kihutas ta õukonnast välja need, kes ei tahtnud kaasa minna uuendustega. Sisepoliitikas jätkas Peeter I keskvõimu tugevdamist. Ta korraldas ümber haldusjaotuse, asendas vanad riigi- ja haldusorganid uutega ning asutas kiriku võimu kitsendamiseks Püha Sinodi, mille liikmed ta määras ise. Aadliriigi tugevdamine suurendas rahva koormisi. Selle tagajärjel puhkenud ülestõusud suruti karmilt maha. Ta tegi ka armees ümberkorraldusi. Ta võttis kasutusele Lääne- Euroopaliku rõivastuse ning lasi tõlkida ka paljudest keeltest raamatuid ümber. Samas oli ta ka valitsejana küllaltki jõhker, tahtis saada kõike mida unistas. Oma eesmärkide saavutamiseks ei valinud ta vahendeid ja inimelul puudus temajaoks väärtus. Sageli
Pärast Peetri surma 1725 päris ta trooni Katariina I nime all ja suri 1727. 7 Administratiivreformid Sisepoliitikas jätkas Peeter I keskvõimu tugevdamist. Ta korraldas ümber haldusjaotuse, asendas vanad riigi- ja haldusorganid uutega (Bojaaride Duuma Senatiga, prikaasid kolleegiumidega) ning asutas kiriku võimu kitsendamiseks Püha Sinodi, mille liikmed ta määras ise. Aadliriigi tugevdamine suurendas rahva koormisi. Selle tagajärjel puhkenud ülestõusud suruti karmilt maha. Reformid Peeter algatas arvukaid reforme: · armee ümberkorraldamine · sõjalaevastiku rajamine · patriarhiameti likvideerimine ning Vene Õigeusu Kiriku riigistamine luterlikul eeskujul. Tähtsaimad Peetri kultuurireformid olid: · kalendri- ja kirjauuendus · Peterburi Teaduste Akadeemia asutamine
Hooldeasutuste ja Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval edendas Katariina meelsasti ka kauneid kunste. Katariina tegeles ka ise ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse peale (see ei laienenud vaid juutidele). Lääne-Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta valgustatud monarhi ja diplomaadina, siseriikluses oli kõigest isepäine türann keset vohavat korruptsiooni Vene ühiskond elas Katariina II valitsemisajal üle terava protesti aadliriigi tugevnemise vastu.1773 a. alustasid Uurali e. Jaiki Kaskad ülestõusu.Kaskad kasutasid ära legendi tsar Peeter III imepärasest pääsemisest.Ennast tsaariks kuulutanud Doni Kaskas Jemeljam Pugatsov kinnitas rahvale,et Peetr III kukutati seepärast ,et ta tahtis parandada rahva elujärge. Sellise väitega leidas ta rahva hulgast ka laialdast toetust vaatamata sellele ,et suur osa tema toetajatest teadsid ,et tegemist on valetsaariga. Oma üleskutses "manifestides" ja
Vanausulisi kiusati taga. Peeter oli läänemeelne ning hakkas haridust pooldama.1724 rajati Peterburis Teaduste Akadeemia; 1755 asutati Moskva ülikool; hakati rajama ka keskkoole. 4. Peeter I reformid. Sisepoliitikas jätkas Peeter I keskvõimu tugevdamist. Ta korraldas ümber haldusjaotuse, asendas vanad riigi- ja haldusorganid uutega (Bojaaride Duuma Senatiga, prikaasid kolleegiumidega) ning asutas kiriku võimu kitsendamiseks Püha Sinodi, mille liikmed ta määras ise. Aadliriigi tugevdamine suurendas rahva koormisi. Selle tagajärjel puhkenud ülestõusud suruti karmilt maha. Peeter laskis tõlkida raamatuid prantsuse, inglise, hollandi ja saksa keelest. Ta korraldas ümber aremee, rajas sõjaväelaevastiku, likvideeris patriarhiameti ning riigistas Vene Õigeusu Kiriku luterlikul eeskujul. Tähtsamad kultuurireformid olid: kalendri- ja kirjauuendus, Peterburi Teaduse Akadeemia asutamine ning lääneeuroopa rõivastuse kasutuselevõtt. 5
Tugeva isevalitsejana juhtis Katariina II koos oma soosikutega Venemaad aastail 1762-94. Just tema valitsemiseajal kinnistusid Vene ühiskonnas Peeter I algatatud reformis. Katariina II käis ajaga kaasa. Venemaad arvestati Euroopa riigina, kus valitseb "valgustatud monarh". Katariina oli kirjavahetuses filosoof Voltaire'ga ja püüdis maailmale tõestada, et Venemaa on tsiviliseeritud kultuurriik. Vene ühiskond elas Katariina II valitsemisajal üle terava protesti aadliriigi tugevnemise astu. 1773.a. alustasid Uurali e. Jaiki kaskad ülestõusu. Kaskad kasutasid ära legendi tsaar Peeter III imepärasest pääsemisest. Ennast tsaariks kuulutanud Doni kasakas Jemeljam Pugatsov kinnitas rahvale, et Peeter III kukutati seepärast, et ta tahtis parandada rahva elujärge. Sellise väitega leidis ta rahva hulgas ka laialdast toetust, vaatamata sellele, et suur osa tema toetajaist teadis, et tegemist on valetsaariga. Oma
annaabi.ee 
