madalamad. Uus kirikukord nõudis oreleid, Saksamaal sai reformatsioon alguse, seetõttu ka orelite valmistamine. -Orelil on 2-5 manuaali (klaviatuuri), erinevad registrid tämbrite muutmiseks, all on pedaalid bassi mängimiseks -17. saj ansamblikoosseisud 6. Ooperi kujunemine 17. sajandi Euroopas -lk 101 , -Veneetsiast ooperikeskus (toretsev, rikkam) -1637 avati esimene avalik ooperiteater Teatro San Casiano (seni toimusid ooperid aadlipaleedes) -veneetsia ooper eelistas lihtsamaid retsitatiive, kergelt haaratava meloodiaga aariaid + virtuoossed kaunistused. -suurejoonelised dekoratsioonid, lavaefektid -võimsad lahingustseenid, laevahukud, merest tõusev Neptunus, pilvel lavale laskuvad jumalad jm. -tõsistes ooperites koomilised tegelased ja stseenid -Veneetsia tähtsaimad ooperiloojad olid Pier-Francesco Cavalli ja Antonia Cesti -17
Lauldakse uues maneeris retsitatiivselt. Lisaks sellele on Peri kasutanud lühikesi stroofilisi aariaid ja madrigalilaadseid ansambleid stseenide lõpus, homofoonilisi koore tantsude saateks, instrumentaalseid ritornelle. 17. sajandi keskel kujunes Euroopa kõige toretsevamast ja rikkamast linnast Veneetsiast ooperikeskus, kus 1637. Aastal avati esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassiano (seni olid ooperietendused toimunud aadlipaleedes). Valitud aristokraatide asemel andsid seal publikuna tooni kodanlus ja kaupmeeskond. Kuni 1700. aastani tegutses linnas 16 ooperimaja, kõrgajal koguni seitse teatrit ühel ajal. Varase ooperi peene väljendusega kõnelaule eelistas tüüpiline Veneetsia ooper lihtsamaid retsitatiive ja kergelt haaratava meloodiaga aariaid, kuhu ilmus ikka enam virtuoosseid kaunistusi. Ajaloolise või mütoloogilise süzeega ooperis oli hulk tegelasi, aga koori, balletitrupi ning ka orkestri
efektne virtuoossus ja omanäolisus. See sai juba alguse Veneetsia koolkonna uhkekõlalistest koorikontsertidest. Vokaalmuusika kõrvale kerkis 17. saj'l iseseisva ja olulisena ka instrumentaalmuusika. Soolopillidele ja väikestele pillirühmadele loodud teosed kõlasid nii aadlipaleedes, kirikuis kui ka linnakodanike kodudes. 18. saj'l paisusid need koosseisud isegi orkestriteks, mis esinesid ooperi-ja teatrimajades ning mille muusika kõlas ikka sagedamini ka linnakodanikele-suuuremates saalides, kohvimajades, parkides. BAROKIAJASTU VOKAALMUUSIKA 1600
efektne virtuoossus ja omanäolisus. See sai juba alguse Veneetsia koolkonna uhkekõlalistest koorikontsertidest. Vokaalmuusika kõrvale kerkis 17. saj'l iseseisva ja olulisena ka instrumentaalmuusika. Soolopillidele ja väikestele pillirühmadele loodud teosed kõlasid nii aadlipaleedes, kirikuis kui ka linnakodanike kodudes. 18. saj'l paisusid need koosseisud isegi orkestriteks, mis esinesid ooperi-ja teatrimajades ning mille muusika kõlas ikka sagedamini ka linnakodanikele-suuuremates saalides, kohvimajades, parkides. BAROKIAJASTU VOKAALMUUSIKA 1600
annaabi.ee 
