3 Rüütlimõis oli eramõisa peamine liik, mille omanikule olid ette nähtud teatud privileegid ja õigused oma alal. Nendeks olid kohtu- ja politseivõim, jahiõigus, õigus pruulida õlut ja ajada viina, pidada kõrtse ja veskeid ning maksuvabadus riigi ees. Lisaks sellele olid rüütlimõisa omanikul aga ka kohustused riigi ees: võtta osa Maapäevast ja ajada riigiasju ning korraldada tee-ehitust. Tollases aadliomavalitsuses (Maapäevas) oli hääleõigus ainult neil aadlikel, kes omasid vähemalt üht rüütlimõisat ning olid lisaks kantud ka aadlimatriklisse rüütelkonna kui kohaliku aadliorganisatsiooni poolt peetavasse spetsiaalsesse nimekirja. Enamik Eesti eramõisaid ja suur hulk mõisate üldarvust olid rüütlimõisad; praktiliselt kõik esinduslikult välja ehitatud mõisakompleksid olid rüütlimõisad. Enne 1783. aastat oli valdav enamik rüütlimõisaid õiguslikus mõttes läänimõisad, kus
haritavast maast oli riigi käes ja seal oli tegemist riigimõisadega. Riigimõisade valitsejatena eelistati kas poolakaid või sakslasi. ¼ oli eramõisad nii et suhtelist vähe alasi oli jäänud eraisikute kätte. eramõisade puhul oli sakslaste käes 1/3 sest teise kolmandiku käes oli poolakate käes ja kolmas kolmandik leedukate käes. Ehk sakslaste käes oli 1/12 maast seega nende majanduslik olukord poola võimu all vähenes. Sakslaste osatähtsus vähenes ka aadliomavalitsuses. Nimelt poola võimu ajal peeti edasi maapäevi kuid kui varem olid maapäevadel ordu ja vasallid ja piiskopid, siis poola võimu ajal maapäeval käis koos aadel ja see aadel oli jagatud kolme kuuriasse: poolaaadlid, leeduaadlid ja saksaaadliesindus. Hääletamine maapäevadel toimud kuuriate kaupa, et kaks häält ühe vastu, et leedu ja poola tegid koostööd ja sakslaste ettepanekud läbi ei läinud. Sakslased tõrjuti kohalikul tasandil küllaltki kõrvale
Algusel kandsid üksused 3/4 riigimõisad, Loodi Eestimaa rüütelond,käidi nime presidenätkond(3 - 1/4 eramõisad. Maapäevadel. Tartu, Pärnu, Võnnu) Loodi Saaremaa rüütel- Jäi kõik niii nagu oli. , hiljem kandsid nime kond, käidi Maapäevadel. Luteri usk vojevoodkond. hakkas tegutsema maa- 3/4 oli riigimõisad, nõunike kolleegium(4-6 liiget) 1/4 eramõisad. tekkis Kuressaare. aadliomavalitsuses Luteri úsk langes sakslaste tähtsus. Maapäeval 1/3 sakslased, 1/3 poolakad, 1/3 leedukad. Vana-Pärnu kadus sai sõjas kannatada. Linnaõiguse sai Valga. Vastureformatsioon- katoliiklus. Jesuiidid Tartus, gümnaasiumi idee. Tõlkide seminar - levitasid koha- liku keele oskamise tähtsust. Avati esimene trükikoda. 1582 - kalendrireform, pärast 4. oktoobrit oli 4. oktoober ja pärast seda oli kohe 15. oktoober.
annaabi.ee 
