(generaalstaatide) kokkukutsumist Sellega loodeti nõrgestada asevalitseja võimu. Sama aasta oktoobris algasidki generaalstaatide istungid Pariisis Sinna kogunesid kõigi kolme seisuse (vaimulike, aadli ja kolmanda seisuse) esindajad Talupoegi nende hulgas polnud Koosolekutel põrkusid teravalt kolmanda seisuse ja aadli taotlused Kolmas seisus nõudis fundamentaalseadusi Kodusõdade vältimiseks keelustati aadliliigad ja lammutatu aadlike kindlused Kolmanda seisuse eesmärgiks oli ka kuningavõimu sõltumatus aadlist ja vaimulikest Aadel nõudis aga vastupidist Richelieu ja kuningavõim Generaalstaatide istungitel paistis silma vaimuliku seisuse esindaja piiskop Armand Jean du Plessis de Richelieu Piiskop sai riigisekretäriks Pärast mõningaid keerdkäike karjääris tõusis ta kardinaliks ja 1624. aastal esimeseks ministriks
printsidega), kodanluse ja vana aristokraatia vahekord, vastuolud Habsburgide keisririigi ja Hispaaniaga Generaalstaadid · Kuninglike printside juht prints Conde nõudis seisusteesinduse kokkukutsumist · Generaalstaatide põhinõue, et kehtestataks fundamentaalseadused o Taotleti aadlike poliitiliste ambitsioonide piiramist aadel määratletaks sõjaline seisus o Kodusõdade vältimiseks keelustada aadliliigad ja lammutati aadlike kindlused o Kolmanda seisuse eesmärgiks kuningavõimu sõltumatus aadlist ja vaimulikest o Aadel nõudis oma õiguste laiendamist · Ainsa üksmeelse otsusena kaotati ametikohtade müük · 1789 kutsuti järgmised generaalstaadid alles kokku Richelieu ja kuningavõim · 1624 tõusis Richelieu ministriks · Kuningas Louis XIII leidis temas omadusi, mis tal puudusid · Richelieu oli tegelik valitseja
asevalitseja võimu. Pariisis algasid generaalstaatide istungid, kuhu kogunesid vaimulike, aadli ja kolmanda seisuse esindajad. Talupoegi nende hulgas ei olnud. Teravalt põrkusid kolmanda seisuse ja aadli taotlused. Nõuti fundamentaalseaduste kehtestamine. Taotleti poliitiliste ambitsioonide piiramist sellega, et aadel määratletaks, kui sõjaline seisus.(välissõdades) Kodusõdade vältimiseks peeti vajalikuks keelustada aadliliigad ja lammutada aadlike kindlused. Kolmanda seisuse eesmärgiks oli ka kuningavõimu sõltumatus aadlist ja vaimulikest. Aadel nõudis aga oma õiguste laiendamist. Seisuste lähtekohad olid liiga vastandlikud. Kolmas seisus soovis ka generaalstaatide korrapäraste kokkukutsumiste sätestamist. See oleks Prantsuse monarhiat täiendanud seisuste esinduskoguga. Richelieu ja kuningavõim. Generaalstaatide istunitel paistis silma piiskop Richelieu, kes jättis
· Välispoliitikas tugev konkurents Habsburgide keisririigi ja Hispaaniaga · Bourbonide dünastia Louis XIII 1610-1643 (Henri IV poeg) Generaalstaadid 1614, seisuste esindus: vaimulikud, aadel, kolmas seisus (talupoegi polnud), eesmärk: regendi võimu vähendamine; vastuolud aadlike ja III seisuse vahel III seisus tahtis fundamentaalseadusi, et aadel määratletaks kui sõjaline seisus, keda kasutatakse välissõdades, keelustada aadliliigad, lammutada nende kindlused, eesmärgiks kuningavõimu sõltumatus aadlist ja vaimulikest, generaalstaatide korrapärast kokkukutsumist; aadel nõudis õiguste laiendamist; kokku tulid 1789 Richelieu 1585-1642, piiskop, riigisekretär, siis kardinal, siis maailma I peaminister 1624-1642, oli ka rahanduse peakontrolör; tegelik valitseja Louis XIII valitsusajal; tema reformid: · Käsk lammutada aadlike linnused, v.a. piirikindlused uhke õukonna teke
annaabi.ee 
