Kestis Rootsi aeg kuni 1700.aastani, kui algas Põhjasõda, millal võitis Venemaa ja Rootsi kaotas Eestit. Rootsi ajal Eestis oli tehtud palju häid muutusi. Esmakordselt kogu Eesti territoorium ühendas ühes riigis, sõjalik olukord lõpetas ja talupojad olid kindlad, et homne päev tuleb sõdistamataks ja saaksid nad rahulikult elada. Sõjad ja näljahädad olid laastanud kogu maa. Esimesel ajal talupoegade olukord ei muutunud heaks, vaid halvemaks, sest kuningas kartis, et saksa aadlikutele ei meeldinuksid reformid ja nad tõrguksid Rootsi valitsust. Mõisade arv kasvas, kohustused suurenesid, teoorjuse mahu oli liigselt suur. Talupojad said üldse pärisorjadeks, neid saaks karistada, ise nad ei saanud maalt lahkuda. Kuidas seda saaks nimetada heaks? Esimene samm talupoegade olukorra paranemiseks oli uus kohtusüsteem. Kohtusüsteem oli väga hea, et eksisteeris kuni XIX aastani. Talupojad saaksid ometi kohtusse pöörduda. Ilusad sõnad,
Puudujäägi katteks tehakse kõrgeprotsendilisi laenusid. Aadel makse ei tasu, vaimulikkonna maksud on vabatahtlikud ja seega maksavad makse vaesemad kihid, ulatudes kuni 70%-ni talupoja sissetulekust. Opositsiooni valmistab ette valgustusideede levik vabadust ja võrdsust nõudvad loosungid. Aidatakse Inglise kolooniaid Ameerikas Iseseisvussõjas Inglismaa vastu ja tehakse sellega suuri kulutusi. REVOLUTSIOONI ALGUS Uute maksude kehtestamiseks vaimulikele ja aadlikutele otsustatakse kokku kutsuda generaalstaadid, mis ei ole käinud koos alates 1614. aastast. 5. mai 1789 Generaalstaatide avaistung Versailles. Kohe alguses tekib küsimus generaalstaatide töö põhimõtetest. Esimene ja teine seisus sisenevad peauksest, kolmas seisus kõrvalustest. Kuninga tulles tõusevad esimene ja teine seisus püsti ja võtavad mütsid peast, mida kolmas seisus ei tee. Kuninga kõnet kuulatakse tõrksalt. Tekivad erimeelsused
kellegi kirikus (Add. I: 1), samuti ka kuninga saadiku tapmisel (XVII: 3). 2.1.2. Haavad Väga mahukas osa Lex Frisionumist on haavade kohta: umbes pool 300- st artiklist/reeglist. Kõikmõeldavad kehaosad ja haavad erinevates suurustes on detailselt kirjeldatud ning trahvitud. Seda on tehtud Jaotises XXII ja ka ``Additio Sapientumis``. Mitmeid haavu on mainitud mõlemas osas, kuid erinevate trahvidega. Enamus trahve on mõeldud vabakodaniku jaoks. Talupojad pidi maksma poole ning aadlikutele pidi lisama 50% (Add. III: 71-73); lisaks peaks Lex Frisionum mainima siin, et vigastamise trahvid aadlikele oli Lääne- ja Ida-Friisias 100% kõrgemad, kuid see on välja jäetud). Trahv haavamise eest ei olnud kunagi kõrgem kui mõrvamise eest. Kuid mõned trahvid olid väga kõrged, näiteks käe maha raiumine (XXII: 27). Mehe suguelundi või mõlema munandi ``maha lõikumine`` läks toimepanijale maksma terve wergeld'i (XXII: 57-58; samuti ka Add. III: 60)
annaabi.ee 
