Alamaadlisse kuulusid peamiselt rüütlid, kelle valduses oli nende endi ja sõjasulaste ülalpidamiseks vajalikud väiksemad maavaldused. Inglismaal nimetati kõrgaadlikke lordideks ja alamaadlikke džentelmenideks Hispaanias grandideks Saksamaal härradeks ja rüütliteks Prantsusmaal paruniteks Suur osa Eesti- ja Liivimaa aadlikest sai aadliseisuse 16.–17. sajandil Poola ja Rootsi kuningatelt. Eestis tegutsenud seisuslikud aadlikorporatsioonid : Kuramaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkond, Saaremaa rüütelkond Preisi aadlik Wenzeslaus Hans von Lehwaldt Catharina von Lehwaldt Abašidze Rootsi aadlisuguvõsa Tiesenhausen Kasutatud kirjandus : http://et.wikipedia.org/wiki/Aadel Nr 1 ene ja eneke http://web.zone.ee/tartuvyrstiriik/aadel/aadlik/aadlik.html http://en.wikipedia.org/wiki/Nobility http://www.st-lucas
seisusesse ka linnarahvastik, sealhulgas selle juhtkond (raad). Kõrgeim poliitiline võim Liivimaal oli vaimulike käes, sest nii piiskopid kui ka ordumehed olid ametlikult vaimulikust seisusest. Samas tõi keskaja lõpu poole toimunud ilmalikustumine kaasa selle, et peaaegu kõik kõrgemad positsioonid läksid aadlipäritolu inimeste kätte. Lisaks vaimulikele maaisandatele olid Vana-Liivimaa kõrgeimal valitsus- ja kohtuorganil, maapäeval, esindatud ka aadlikorporatsioonid ehk rüütelkonnad. Kolmanda seisuse esindajatena said maapäevadel osaleda linnad, reaalselt küll vaid kolm suuremat: Tallinn, Tartu ja Riia. Talupoegadel poliitikas kaasarääkimise õigust polnud. Samas ei saa neid enamiku keskaja jooksul pidada ka õigusteta pärisorjadeks, nad moodustasid mitu majanduslikult ja õiguslikult küllaltki erinevat kihti. Suurem osa talupoegadest olid adratalupojad, kes alates 15. sajandist hakkasid järk-järgult muutuma sunnismaiseteks ning üha enam
// TALURAHVAKOGUKOND ??? LINNAKOGUKOND Oli tegemist talurahvakogukonnale sarnase institutsiooniga. Algselt erines ainult juriidiliselt. Linnakogukonnas kaob patriarhaalsus, omavaheliste suhete intiimsus. Hakkab tekkima teistsugune tööeetika, sest linnadel oli õigus tegeleda kaubandusega ning see nõudis teisi eetikanorme. Linnakogukond hakkab murenema ning 19. sajandi teiseks pooleks, suurte reformide ajastu lõpuks, on linnades võimule saanud ühiskondlik elukorraldus. AADLIKORPORATSIOONID Aadlikel puudus linnarahvale ja talurahvale omane kogukond. Esimeseks ühenduseks võiks pidada Peeter I aegset teenislinna, mis ühendas endasse neid ühe maakonna aadlikke, kes täitsid sõjaväe ja teisi kohustusi riigi ees. Sealsed aadlikud said jõuda oma probleemidega ka tsaarinin ning talle need esitada. Puudus selline lähedus nagu oli talurahvakogukonnal. ÜHISKONDLIKUD ORGANISATSIOONID Läänelikul moel tekivad ühiskondlikud organisatsioonid alles 19. sajandi teisel poolel
annaabi.ee 
