RÜÜTELKONNAD 5. Keda ühendasid Rüütelkonnad ja milline oli nende ülesanne? Rüütelkonnad olid aadlikke esindusorganid, kes kaitses siinsete aadlikke huve Rootsi riigivõimu ees ning lahendas kohaliku elu küsimusi. KOHTUVÕIM 6. Mitme tasandiline oli Eesti kohtusüsteem Rootsi võimu perioodil? Kohtusüsteem oli neljaastmeline. Viimane sõna jääb Rootsi kuningale. ROOTSI RIIGI VÕIM JA BALTI ALADEL 7. Milline oli Rootsi riigi võimu suhtumine Eestimaa aadlikesse ja Liivimaa aadlikesse? Eestimaa aadlikel säilitati kõik õigused ja Liivimaa aadlikel piirati neid, sest Eestimaa aadlikud liitusid vabatahtlikult aga Liivimaa aadlikud olid vallutatud Rootsi poolt. RAHVASTIK 8. Millised alad olid sõdade perioodil rohkem või vähem kannatada saanud? Tallinna ümbrus, Virumaa, Viljandimaa, Tartumaa, Järvamaa olid jõukamad ja said seetõttu rohkem kannatada. Vähem said kannatada Saaremaa ja Hiiumaa. 9
I sillakohus- arutas talupoegade süüasju adrakohus otsida üles ärajooksnud talupojad II maakohus- talupoegade raskemad meeskohus kuriteod, aadlike kuriteod õuekohus- asus Tartus, oli ainuke. Eestimaa III arutati aadlike süüasju, väga ränkasi ülemkohus süütegusid Rootsi riigi võim ja Balti aadlikud Aadlikesse suhtus Rootsi võim erinevalt: Põhja Eestit käsitleti kui vabatahtlikult Rootsi riigiga ühinenud piirkonda ning seetõttu säilitati aadlike eesõigused. Lõuna-Eestit koheldi kui vallutatud piirkonda. Alustati rootsistamist. Sellega hakkas tegelema kindralkuberner Jonas Skyte. Eelmainitu oli kuningas Gustav II Adolfi õpetaja. Rajas Tartusse ülikooli (1632). 1631 rajati Tallinnasse Gustav Adolfi nimeline gümnaasium. Rahvastik Rootsi ajal asutati siinsetele aladele mujalt talupoegi
- soov muuta maa feodaalsest riigist kodanlikuks riigiks Reduktsiooni maht oli kubermangudes erinev: Liivimaal ~80% - Liivimaal oli 17.sajandil kõige rohkem erakätesse müüdud mõisaid. - Kubermang oli Poola käest sõjaliselt vallutatud, seetõttu oli ka suhtumine Liivimaa aadlikesse kehvem. - Liivimaa rüütelkonna ägeda vastuseisu tõttu riigistati osa eramõisaid ka karistuseks. Eestimaal ~54% - suhtumine Eestimaa rüütelkonda oli parem, kuna Liivi sõja ajal olid vasallid vabatahtlikult alistunud Rootsi kuningale. Seetõttu ka riigistati vähem.
mängunud * ,,Meeste kool"; ,,Naiste kool"; ,,Tartuffe"; ,,Don Juan"; ,,Misantroop"; ,,Ihnus"; ,,Õpetatud naised"; ,,Ebahaige"; ,,Naeruväärsed eputised" (17.sajand) ,,Don Juan" Don Juan uskus sellesse, et 2+2=4 (=ratsionalism) Oli jumalasalgaja. Ta uskus ka sellesse, et kõik naised on õnnelikud, kui nad saavad temaga suhelda ...et ta on väärtuslik armastaja ...et tunded on tähtsad, spontaansed Ta ei hoolinud kiriku dogmadest Suhtumine aadlikesse: * Uhked (mõnikord põhjendamatu) * Ausad/autunne komtuuriga söömine; 3.vaatuses don Carlose päästmine * Viisakus Dimanche (võlakaupmees) * Häbitunne (ühiskond tekitab häbitunde) * Suhtumine armastusse armastus on spontaanne, ebaratsionaalne, tuleb ja läheb... Kas don Juan oli positiivne või negatiivne tegelane? Don Juan ei austanud oma isa tänapäevane Don Juan kui positiivne/negatiivne tegelane:
1849 aprillis arreteeriti. Peeti pool aastat kinni, enne jõule viidi väljakule kohtuotsust teatama. Mõisteti surma, kui kott juba peas oli, tuli käskjalg, imperaator andis armu. Dostojevski saadeti 4a sunnitööle ja 6a sõdima. Kandis karistust Siberis. Tervis pidas vastu, sai hulga huvitavaid kogemusi. Nägi erinevate sotsiaalsete rühmade esindajaid. Valdavalt olid poliitilised kurjategijad aadlikud, kriminaalsed kurjategijad aga lihtinimesed. Lihtinimeste suhtumine aadlikesse oli tõrjuv, halvustav. Kui tõid ohvriks oma karjääri ja üritasid nii ühiskonda parandada, pahandati. Lihtinimesed olid säilitanud usu kristlusesse. Nägi palju kannatust. Asumisel olles ka abiellub, naisel oli poeg ja põdes tuberkuloosi ehk tiisikust. 10a möödudes pöördus tagasi Peterburgi. „Märkmeid surnud majast“ Kõneleb sunnitöö oludest. Kujuneb välja irratsionaalse inimese tüüp, kelle tegevust mõjutavad instinktid ja ihad. „Alandatud ja solvatud“.