Falke keelitab Eisensteini minema vangi alles peojärgsel hommikul, kuid soovitab tal naisega juba täna hüvasti jätta ja siis salaja peole hiilida. Adele üllatuseks võimaldab Rosalinde tal õhtu vabaks võtta. Alfred tahab ise majaperemehena esineda ja panebki selga tolle hommikumantli. Sellises riietuses peab vangladirektor Frank Alfredit Eisensteiniks ja vahistab ta. II vaatus: Falke ja Orlofsky heidavad peol nalja Eisensteini ja Franki üle, viimased ilmuvad peaole inkognito, esinedes aadlikena. Kumbki ei oska kahtlustada, et nad kohtuvad taas järgmisel hommikul seekord vanglas. See aga ei ole ainus piinlik olukord, millesse Eisenstein satub. Mees tunned ära ka oma teenija Adele, kes kannab Rosalinde kleiti. Kui Eisenstein ja Adele kohtuvad silmast silma, korraldab naine skandaali, väites, et mees eksib. Otsides taga noori baleriine, kohtab mees maski taha varjunud kirglikku Ungari krahvinnat.
vastloodud lähedases pealinnas Peterburis. See kehtib iseäranis 1730. aastate kohta. Ehkki vene aristokraatia esimeseks võõrkeeleks sai aja jooksul prantsuse keel ja paleuseks Prantsusmaa, jäid kultuurisidemed Saksamaaga tegelikult vähemalt sama tugevaks ja näiteks Romanovite dünastilistes sidemetes domineeris Saksamaa täielikult. Venemaa oli saanud endale mitu suhteliselt heal järjel provintsi koos hinnaliste sadamatega ning balti aadlikena hulga lojaalseid ja harituid alamaid. Viimased taastasid oma võimu talupoegade üle ja said tagasi kuninganna Kristiina aegse autonoomia, s.t landesstaati ehk maariigi, mille Rootsi keskvõim oli 17. sajandi lõpuks lühikeseks ajaks likvideerinud (Vahtre, 2000). Landesstaat tugines balti erikorral, mille elluviijaiks ja toeks olid tol ajal kolm (Eesti-, Liivi ja Saaremaa) rüütelkonda, mis 18. sajandil muutusid lõplikult suletud korporatsioonideks
Sündis pärismõisas Jasnaja Poljana. Hooldajad, sugulased kasvatasid neid lapsi ikkagi väga hästi, niivõrd kuivõrd, loomulikult kasvasid nad üles härrandlikena, väga rikkast, jõukast perest, kus oli normaalne, et igal poisil oli oma toapoiss, ja kus oli normaalne, et inimene ise midagi ei teinud. Kui oli abielus ja kolis laste koolitamise eesmärgil Moskvasse, otsustas elu muuta, kui lapsed olid täiskasvanud, otsustas ise ennast riidesse panema hakata. Lapsed kasvavad aadlikena ja üsna isekatena üles, neile ei tule pähegi mõelda, et talupoegadel ka mingid õigused on või et nendele tuleks miskitpidi kaasa tunda. 1840ndal on suur ikaldus ja tohutu naljaaeg, kõikidel lastel olid uhked hobused. Isegi mõisated polnud kaera nii palju, et priisata võiks. Krahvipojad sõitsid rahulikult talupoegade põldudele, võtsid oma hobustele söögiks kaeru ja üldse ei huvitunud sellest, et talupojad võisid nälga jääda
annaabi.ee 
