Tähtsamaid küsimusi hakati otsustama aristokraatlikus Riiginõukogus, kus monarhil oli 2 häält, kuid ta pidi alla andma enamusele. Algas nn vabadusteaeg, mis tähendas vabadust aadlikele. Kujunes 2 poliitilist parteid: Mütsidepartei (Venemaale orienteeritud), hiljem väike- ja teenistusaadel, ja Kübaratepartei (Prantsusmaale toetuv), hiljem aadliaristokraatia ja kodanlus privilegeeritud kaubakompaniidest. Katse taastada Rootsi suurriiki, mis ebaõnnestub (sõda Venemaaga), loovutati osa Soomest. Puhkes talupoegade ülestõus, millega seoses kutsuti maale Vene väed, kellelt kardeti riigipööret. Nõuti kodnalikke, valgustusideoloogiast lähtuvaid reforme. > kehtestati trükivabadus; esitati Riigipäevale ka reformiprojekt, kuid seda ei kiidetud heaks; puhkes veelgi
Põhjasõja aastatel,Rootsi muutus Euroopa suurriigist teisejärguliseks riigiks.Haridus- Rajati palju ülikoole,kiiresti arenesid teadussidemed paljude varem tegutsenud Euroopa ülikoolidega.Poliitilised parteid vabadusteajal:Mütsidepartei-orienteerusid Venemaale,peamiseks toeks oli väike-ja teenistusaadel(ohvitserid,ametnikud)Kübaratepartei-Prantsusmaale toetuv,põhijõu moodustasid aadliaristokraatia ning kodanlased privilegeeritud kaubakompaniidest. Puritanism-kalvinismi erikuju.Puritaanid olid protestandid,kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest.Ümarpead- puritaanid hakkasid käima tagasihoidlikus mustas riietuses,moes meestesoeng.Nendeks kutsuti ka kodusõjas parlamendi poolel võitlevaid.Kavalerid-ümarpeade vastasleer.Presbüterlased- koguduse vanemad.Independendid-arvasid et kogudused peavad olema sõltumatud
Valmistati isegi valitseja nimetempel, mida kasutati, kui valitseja ise polnud nõus otsust allkirjastama. Regulaarsemaks muutus Riigipäeva tegevus (parlamentarismi alged). Algas nn vabadusteaeg. Kujunes kaks poliitilist parteid: ° Mütsid Venemaale orienteeritud partei. Väike- ja teenistusaadel (ohvitserid, ametnikud, aadlikest haritlased) ° Kübarad Prantsusmaale toetuv partei. Aadliaristokraatia ja kodanlased. Suund valgustuslikele reformidele Rootsi riigi seisund muutus kriitiliseks seoses Kübaratepartei katsega taastada Rootsi suurriik sõjas Venemaa vastu. Sõda kaotati ning loovutada tuli osa Soomest. 1743. puhkes suur Dalarna maakonna talupoegade ja mäetööliste ülestõus, millega seoses kutsuti maale Vene väed (riigipöörehirm) Raskes olukorras süvenes rahulolematus aristokraatia valitsemise vastu. Nõuti kodanlikke valgustusideoloogiast lähtuvaid reforme. Kehtestati