Negatiivne: Aadlil oli põlisrahva üle piiramatu võim ja nende õigusi suruti alla. Positiivne: Säilis siinne kultuur ja omapära, välistati Vene kolonisatsioon 2. Talurahva õigusliku seisundi muutumine Esimesena Venemaa valitsejatest üritas baltisakslaste privileege muuta/piirata/tühistada Katariina II (polnud enam välisjõudu, kes oleks võinud provintse eraldada), kuid pärast tema surma 1796 need taastati ja üldjoontes kehtisid 1917.aaastani. a) Katariina II muudatused 1. Katariina II uus asehalduskord: Eesti- ja Liivimaa eesotsa nimetati ühine asevalitseja ehk asehaldur. Maakondadeks said Lääne-, Harju-, Järva-, Viru-, Saaremaa Eesti osas ning Pärnu-, Viljandi-, Võru-, Tartumaa, Peterburi ja Pihkva kubermang Liivimaa osas. 2. Poliitilised ümberkorraldused: Piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust,
rohkem ametnikke (nii mõnigi pere leidis äraelamisvõimaluse) 1775 ühe segaseisuslase kohta 12,5 aadlikku VIII teenistusastmel, 1781-82 ühe segaseisuslase kohta 4,59 aadlikku. Puhtvene nähtus oli marginaalse, sotsiaalselt staatuselt väga madala ametniku teke, seoses kubermangureformiga. 3.12.1808 lubati kantseleiteenistusse maksualuse seisuse esindajaid, 14.08.1811 tohtisid nad asuda teenima ministeeriumidesse, 12.01.1812 õppeasutustesse. 6.09.1809 ukaas (kehtis 1834. aaastani) nõudis haridust ja eksamite sooritamist VIII j aV klassi saavutamisel. Eksamid toimusid ülikoolide juures järgmistes ainetes: Vene keel, võõrkeel, loomuõigus, Rooma õigus, tsiviilõigus, kriminaalõigus, üldajalugu, vene ajalugu, riigimajandus, aritmeetika, geomeetria, füüsika, geograafia, Venemaa statistika. 1830. aastateks oli koduharidusega ametnikke jäänud 5% 1835 Nikolai ukaas ametite ja auastmete jaotamise kohta. I riiginõukogu esimees II minister III ministri abi
suurenema. Tervishoid, hoolekanne. Võrul oli olnud linnaarst (alates 1833. aastast, mil sai esimeseks linnaarstiks Friedrich Reinhold Kreutzwald); haigla, apteek ja kolm avalikku sauna. Haridus ja kultuur. Võru koolide register oli olnud keerukas õppeasutusi kord suleti, kord liideti, kord reorganiseeriti ja avati ka uusi. 1880ndail töötas poeglaste elementaarkool,18 tütarlaste elementaarkool, venekeelne õigeusu kihelkonnakool, mis oli kuni 1885. aaastani segakool, mil tütarlastele avati eraldi kool;19 kabinettsüsteemiga Võru kreiskool, mil 1887. aastal nimetati linnakooliks;20 Võru linna tütarlastekool. 1880ndate algul oli Võru linnas paarsada õpilast. Sakslaste seltsidesse võeti kadakasakslasi, aga sakslased ise eestlaste kui alamrahva seltsidesse ei astunud. ,,Ressource`i" (asus Jüri tn 42) kuulus jõukam saksa seltskond korraldati balle ja teisi pidusid. ,,Kannel" asutati 1881.aastal, tegutseti Kreutzwaldi majas. Fr. R
annaabi.ee 
