7.Tavalisandid Si(1,5-3,5%) Mn(0,5%c-vabagrafiidiga malm) (0,5-1,0% Valgemalm) S(0,08-0,12%) langeb valatavus P(0,1- 0,2) tõuseb valatavus 8.Ferriitmalm (C u.0%) Fe ja grafiit. Ferriitperliitmalm(C<0,8) Fe+P+grafiit. Perliitmalm(C=0,8%)P ja grafiit. Poolmalm(C>0.8) P+T'' 9.Al-Si silumiinid, ränisisaldus 1,65% esineb eutektmuutus, temp 577C mil moodustub eutektikum Si sisaldusega 11,7% 10.Messing, pronksid, vaseniklisulamid. 8.Variant. 1K12, n=8*1/8+6*1/2=4 =0,74 2.A3B1 K12 B=8*1/8=1 A=6*1/2=3 n=1+3=4 3.Piiramatu lahustuvusega FD. 4.Le(A+T) Alla 727C P(F+T) Üle 727 A+T 5.Üleeutektoidne 0,8...2,14% 6.Termotöötlus seisneb karastamises ja vanandamises. 7.Cr, Ni 0,5% 8.Perliitmalm(0,8%) mille struktuur koosneb perliidist ja grafiidist. Kuna prliit on suure tugevuse ja väikse plastsusega. 9. Silumiin Al-Si Rm 250N/mm2 A-1..7% 10. (tombak(90%Cu10%Zn) ,pooltombak80%Cu20%Zn), hülssmessing(70%Cu30%Zn)-need igaksjuhuks)messing Cu ja Zn
kasteheina kütkes (jõhvikas); Must härg müirab tampse tõrre sees (õpetaja kantslis); Punane poisike magab rohelise palaka pääl (murakas). A3a6. Numeraale (ja atributiivlaiendeid) sisaldavaid vorme: Kaks meest ühe kübara all (härjad ikkes); Koda kolme nuka pääl (vokk); Neli auku niidikeras (lehma udar); Kümme kitse söövad ühe heinakuhja kallal (ketramine); Liha tantsib nelja raudtaldreku pial (hobune). A3b1. Latiivsed kohamallid keegi või miski suundub mingist määratlemata kohast määratletud kohta: Jalutu Jaan läheb seina kaudu üles (suits); Sile läheb karvase sisse (käsi läheb kindasse). A3b2. Separatiivsed kohamallid keegi või miski suundub määratletud kohast määratlemata kohta: Kaits kaske kasvas ütest juurest vällä (lehma sarved); Vesi jooseb kahe karuse vahelt (nutmine). A2 + A3
Korrutamine skalaariga: vektori v korrutamine skalaariga a saame tulemuseks uue vektori, mille moodul on a korda v moodulist, suund aga säilib, kui a on positiivne, ning on sellega vastupidine, kui a on negatiivne. Skalaarkorrutis: vektorite a ja b skalaarkorrutiseks nimetatakse nende vektorite pikkuste ja vektorite vahelise nurga koosinuse korrutist. a*b=|a|*|b|*cos α Vektorkorrutis: vektorite a ja b vektorkorrutiseks nimetatakse vektorit a x b. a x b=(a2b3-a3b2,a3b1-a1b3,a1b2-a2b1) Projektsioonid ja nende seos mooduliga: Vektori projektsioon tuleb varustada plussmärgiga, kui komponentvektori suund langeb ühte telje suunaga ja miinusmärgiga, kui vektori komponent teljel on teljega vastassuunaline. Vektori projektsiooni omadused: võrdsete vektorite projektsioonid samale teljele on võrdsed; vektori korrutamisel arvuga korrutub sama arvuga ka tema projektsioon;
annaabi.ee 
