Leiame tõenäosuse, et nelja huupi üksteise suvalises järjekorras. Jõuamegi binoomilise Seejärel mehed võtavad kotist mütsi ja järel valitud detaili hulgas on vähemalt üks tõenäosuse valemini viskavad. Kui suur on tõenäosus, et defektiga. Paneme tähele, et meid huvitav P(x)= ükski mees ei viska oma mütsi? Leiame sündmus on sündmuse A1A2A3A4 Excelis kasutada kõigepealt tõenäosuse, et vähemalt üks vastandsündmuseks, st (A1A2A3A4)c. funktsiooni BINOMDIST(x;3;0,9;0). Viimane mees viskab oma mütsi. Tähistame Kasutame teoreemis 2 tõestatud valemit, parameeter kumulatiivsus on sündmuse Ei, i = 1, 2, 3, et i-s mees P((A1A2A3A4)c) = 1 P(A1A2A3A4) tõenäosusfunktsiooni korral 0 ja kumulatiivse
Neis võib muutuda teema helilaad, rütm, tempo, kõlavärv, dünaamika. Saatehääled ja meloodia võivad olla kaunstatud.Nende arv võib olla väga erinev, u 2-3 kuni 20-30.Paljud heliloojad võtavad oma variatsioonide teemaks ka teiste heliloojate loomingut või rahvaviise.Need võivav olla iseseisvaks teoseks või mitmeosaliste teoste osade vormiks. Esineb ka sonaaditsükli II osa (aeglane- andante). Kasutatakse palju ka jazz-muusikas. A1A2A3A4 Rondovorm Rondovorm on pärit vanast ringmängulaulust. Ssiin kordub erinevate lõikude- episoodide vahel muutumatu refrään. Rondo algab ja lõppeb refrääniga. Refrään peab korduma vähemalt 3 korda.See võib olla nii iseseisev teos, kui ka mitmeosaliste teoste üksikosa vormiks. Rondovormis on sageli sonaaditsükli IV osa (kiire-presto). ABACA Sonaaditsükli osade vorm:I- kiire- sonaadivormII- aeglane- variatsioonivorm, ABA vorm või
· L on aktsepteeritav deterministliku lõpliku automaadi abil 12. Keele regulaarsuse tarvilikud tingimused. Pumpamise lemma (tarvilik tingimus): Olgu n olekuga deterministlik lõplik automaat M. Iga sõna z, mida automaat aktsepteerib ning mille korral |z|>n, on esitatav kujul z = uvw sellisel viisil, et iga j>=0 jaoks ka uvjw kuulub automaadiga aktsepteeritavate (ehk keele sõnade hulka). Tõestus: Automaadi poolt skaneerimisel tehakse taktid delta(a,p) = q Sõna z = a1a2a3a4 korral on skaneerimine taktide jada (a1a2a3a4,q0)(a1a2a3,q1)* (e,qf). Kui z>n, peab mõni olek (näiteks olek r esinema korduvalt, masinas olema tsükkel vastasel juhul peaks masina olekute arv olema lõpmatu). Masina tsüklilises osas tekibki sõna keskele 0..lõpmatu arv stringe v. Siit on näha, et kui keel ei võimalda sellist genereerimist, siis see kindlasti ei ole paremlineaarne, kui aga võimaldab, võib see olla paremlineaarne
annaabi.ee 
