võnkumist mille sagedused on lähedased nim tuiklemiseks. 2 Tuiklemist kasutatakse muusikariistade häälestamisel. Mis Harmoonilise võnkumise faasi v määravad trajektoori kuju? x = A0sin(0t+0) on x-telg ning t- muutumise perioodiks on 2. 1 telg , A0 amplituud, 0 – nurkkiirus, 0 - algfaasMida nimetatakse hälbeks?Kõrvalekaldumist tasakaaluasendist nimetatakse hälbeks , 0 2
ja sisemise liikumise energia. Keha relativistlik mass on ühtlasi tema koguenergia mõõt. Mass ja energia on ekvivalentsed suurused, kui uks neist kasvab ,siis kasvab ka teine ja vastupidi. 5) Mida nim: Tuiklemiseks? Pulseeriva amplituudiga harmoonilist võnkumist kus liidetavateks on 2 samasihilist võnkumist mille sagedused on lähedased nim tuiklemiseks. Tuiklemist kasutatakse muusikariistade häälestamisel. 6) Mis määravad trajektoori kuju? x = A0sin(0t+0) on x-telg ning t-telg , A0 amplituud, 0 nurkkiirus, 0 - algfaas 7) Mida nimetatakse hälbeks? Kõrvalekaldumist tasakaaluasendist nimetatakse hälbeks , maksimaalset hälvet nim amplituud 8) Sumbuvustegur? Sumbuvuse tegur on aja pöördväärtus ,mille vältel amplituud kahaneb e=2,72 korda 9) Sfääriline laine? Sfääriliseks laineks nimetatakse lainet mille levimisel ei esine võnkumisenergia kadu. See kehtib homogeenses keskkonnas.
punktmass liigub mööda sirget ning tema asukohta pöördvõrdeline rõhuga(p) kirjeldav koordinaat(x) muutub ajas siinus(või cos) 27.Isobaariline protsess: on protsess,kus temperatuuri funksiooni järgi.Harmooniliselt võngub näiteks ühtlaselt tõusmisel 1°C võrra suureneb iga gaasi ruumala 1/273 nurkkiirusega() mööda ringjoont liikuva punkti(m) võrra selle gaasi ruumalalt temperatuuril 0°C. projektsioon(P). X=A0sin(t-0),x on hälve,A on 28.Isokooriline protsess: on protsess,kus temperatuuri amplituud.Võnkuva punkti kogu energia võrdub igal tõusmisel 1°C võrra suureneb iga gaashulga rõhk 1/273 ajahetkel kineetilise energia(Wk) ja potensiaalse energia võrra selle gaasihulga rõhust temperatuuril 0°C. (Wp) summaga.W= Wk+ Wp=m2A20/2. 29.Ideaalse gaasi oleku võrrand:1.Ideaalse gaasi juures 16
Liugehõõre. F = Hv = µ`N/r kui µ0 ja µ on dimensioonita siis µ` on dimensiooniga, ühikuks on meeter (m). Mh = [ F r ] = µ`N kui F r > µ`N siis keha veereb 22 x = A0sin(t + 0) W = Wk + Wp = m2 A0 /2 = t ; x = A0sint ; = 1/T = 2 ; T = 2/ - nurkkiirus - sagedus T - periood 23 x = Asinst 2 2 s = 0 - r = 2m
vahelise kauguse ( l ) ruuduga. I = I + m 10. Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand Mz = Iz Moment telje z suhtes võrdub keha inertsmomendi ( I ) ja nurkkiirenduse ( ) korrutisega. Pöörleva keha energia. Wk = I /2 11. Harmooniline võnkumine Harmooniline võnkumine on protsess, kus punktmass liigub mõõda sirget ning tema asukohta kirjeldav koordinaat (x) muutub ajas sinus või koosinus funktsiooni järgi. x = A0sin(t +0) 12. Matemaatiline pendel On kaajutu ja venimatu mass. Matemaatiliseks pendliks nimetatakse väikeste mõõtmetega keha, mis on riputatud venimatu ja väga väikese massiga niidi otsa. Kui niit on vertikaalne, siis tasakaalustab kuulikesele mõjuv niidi elastsusjõud raskusjõu . See pendli asend on tasakaaluasend. Väikeste kaldenurkade korral on matemaatilise pendli liikumise kiirendus võrdeline hälbega tasakaaluasendist . Siit võib järeldada, et
annaabi.ee 
