TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Soojustehnika instituut SOOJUSJÕUSEADMED Referaat Juhendaja: .......................... Koostas: ............. (Rühm) Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1.AJALUGU...............................................................................................................................3 2.SISEPÕLEMISMOOTORITE TÜÜBID JA KLASSIFIKATSIOON.....................................4 3.OTTO RINGPROTSESS....................................................................................................
soojushul q: l q -q q t = 0 = 1 2 = 1 - 2 q1 q1 q1 28. Otsese ja pöördringprotsessi mõiste. Millised seadmed töötavad nende alusel. Jahutusteguri mõiste ja matemaatiline avaldis koos seletusega. TD otseseks ringprotsessiks nimetatakse protsessi mille käigus TD keha läbib erinevad olekud ja tuleb tagasi algolekusse, selleks on vaja läbida vastupidine protseess ehk komplimeerimine ja komplimeerimiseks on vaja välis tööd. Näit: soojusjõuseadmed ja mootorid. Pöördringprotsessiks nim. seda kui esimesena toimub komplimeerimine ja pärast paisumine. Näiteks: Külmutuseseadmed ja soojuspumbad. Jahtustegur näitab külmutuseadme efektiivsus, mida suurem arv seda efektiivsem q2 = , q1 juurde juhitud soojushul , q2- kaduma minev soojushulk. q1 - q 2 29. Carnot otsene ringprotsess pv(Ts) diagrammil. Termilise kasuteguri avaldise tuletus.
soojushul q: l q q q t 0 1 2 1 2 q1 q1 q1 28. Otsese ja pöördringprotsessi mõiste. Millised seadmed töötavad nende alusel. Jahutusteguri mõiste ja matemaatiline avaldis koos seletusega. TD otseseks ringprotsessiks nimetatakse protsessi mille käigus TD keha läbib erinevad olekud ja tuleb tagasi algolekusse, selleks on vaja läbida vastupidine protseess ehk komplimeerimine ja komplimeerimiseks on vaja välis tööd. Näit: soojusjõuseadmed ja mootorid. Pöördringprotsessiks nim. seda kui esimesena toimub komplimeerimine ja pärast paisumine. Näiteks: Külmutuseseadmed ja soojuspumbad. Jahtustegur näitab külmutuseadme efektiivsus, mida suurem arv seda efektiivsem q2 , q1 juurde juhitud soojushul , q2- kaduma minev soojushulk. q1 q 2 29. Carnot otsene ringprotsess pv(Ts) diagrammil. Termilise kasuteguri avaldise tuletus.
...........................................................................................................................45 5.2.2 Tahkekütuse põletustehnoloogiad..................................................................................................46 5.2.3 Restkolded......................................................................................................................................48 5.2.4 Tahke kütuse eelgaasistamisega soojusjõuseadmed.......................................................................54 5.2.5 Põlemise soojuskaod ja kasutegur..................................................................................................56 5.2.6 Põlemisprotsessi efektiivsust iseloomustavad näitajad..................................................................57 5.2.7 Auruturbiinid...........................................................................................................
Selline süsteem sisaldab kahte soojusjõumasinat: gaasturbiinseadet (Brayton´i ringprotsessi) ja aurujõuseadet (Rankine´i ringprotsess). Sellises süsteemis töötab gaasiturbiin avatud tsüklis, auru pool aga kinnises tsüklis. Väljastatavast võimsusest sõltuvana töö parameetritest langeb ligikaudu 20 25% gaasiturbiintsüklile, 75 80% aurutsüklile Katla konstruktsiooni seisukohast jagunevad kütuse ülerõhul põletamisega soojusjõuseadmed kaheks: mullilise keevkihi ja tsirkuleeriva keevkihtkoldega seadmed. Rõhu all keevkihtkoldega katel paikneb teraskorpuses joonis 8. Kütuse söötmine koldesse toimub kas pneumaatiliselt st kuivalt või segatuna veega pastana spetsiaalsete märgpumpade abil. Kütus söödetakse koldesse segatuna absorbendiga, milleks on lubjakivi või dolomiit. Kütuse ja absorbendi osakese läbimõõt on tavaliselt all 5 mm. Kütuse põlemistemperatuuriks koldes on 860ºC ning rõhuks seadmes 1,2 1,6 MPa
annaabi.ee 
