Realism
prantsusmaal
(ca 1830-1870)
iseloomustab
Kujutab ümbritsevalt tõetruult ehk realistlikult.
Ei ilustata kujutatavat.
Tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni
Peamine esindaja oli Gustave Courbet.
Hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja
akadeemilise formalismi.
Romantismi vastand.
Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone.
Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone
Tavaliselt valgustas kujutatut ülevalt vasakule
suunatud valgusallikas.
Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad
värvid.
Ladina keeles realis - e esemeline
Gustave Courbet(18191877)
Sihiteadlikuim ja enesekindlaim realist.
REALISM (ca 1830-1870) Ladina keeles realis - e esemeline. Realism on kunstimeetod, mille järgi kunsti ülesandeks on kujutada elu tõepäraselt, avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Kunstis võib realismi ilminguid juba varemgi täheldada, kuid eriti oluliselt täiustasid realismi meetodit 17. sajandi hispaania, hollandi ja flaami kunstnikud. Sõna "realism" iseseisva suuna nimetusena kasutas esimesena kunstnik Courbet ( KURBEE ) 1855.a-l, kui ta eksponeeris Pariisi maailmanäitusel oma töid. MOOD
Realism Barbizoni koolkond Tegutses Prantsusmaal 18301860 Theodore Rousseau rajatud. Kujutasid loodust sellisena nagu nägid Kesksel kohal oli valgus ja selle abil loodud õhustik Nn. Kaasaskantav ateljee värvituubid Vahetu side looduse ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uut moodi kunsti, mida varsti hakati nimetama realismiks Realism Ladina keeles realis ehk esemeline. Tekkis 19. saj teisel kolmandikul Levis kogu Euroopas, ka Venemaal Taotleb maalitava tõetruud ilustamata kujutamist Ristiisaks või loojaks võib pidada Gustave Gourbeti. Hülgas kogu romantismile omase kujutuslikkuse ja akadeemiline formalismi. Realismilt nõuti, et ta aitaks lahendada ühiskondlikke probleeme. Selleks pidi kunst olema võimalikult objektiivne ning andma hea ettekujutuse reaalsest elust.
Kõik kommentaarid