Minu muusikaelamus
Käisin vaatamas muusikali “ Nahkhiir ” Tallinnas 13. mail
Rahvusoopris Estonia. Esmamuljed olid väga head, istusin saali rõdul
viimases reas kus oli vapustav vaade lavale ja orkestrile. Muusikali
ei tulnud vaatama ainult eestlased, seal oli ka väga palju
välismaalasi. Panin tähele, et enamik inimesi olid vanemas eas.
1874 . aastal Viinis esietendunud „Nahkhiir“ on tänu
meeldejäävatele meloodiatele, kaasahaaravatele tantsunumbritele ja
peadpööritavale sisule kogu maailmas väga populaarne tänapäevani.
See on seotud sündmusega, mis leidis aset enne opereti algust:
Eisenstein ja Falke olid head sõbrad, kuni Eisenstein mängis
Falkele vembu, jättes purjus sõbra maskiballilt tulles nahkhiire kostüümis parki magama. Falke on pärast seda õhtut otsinud
võimalust Eisensteinile kätte maksta ja see kättemaks ongi opereti
sisuks. Lühidalt ja naljatades võiks öelda nii: esimene vaatus –
"Nahkhiir" Johann Strauss Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigendid: Mihhail Gerts ja Erki Pehk Lavastaja ja kunstnik: Michiel Dijkema Kostüümikunstnik: Claudia Damm Valguskunstnik: Bas Berensen Gabriel Eisenstein peab mõneks päevaks ametniku solvamise eest vanglasse minema. Õhtul enne vanglasse minekut jätab ta oma naisega pisarsilmil hüvasti ja läheb salaja prints Orlovski metsikule peole. Peol loodab ta anonüümseks jäädes nautida kõikvõimalikke ilmalikke mõnusid. Õnnetuseks saab sellest teada tema naine, kellele on külla tulnud endine armuke. Eksikombel vahistatakse härra Eisensteini asemel just tema. Ungari krahvinnaks maskeerununa läheb naine peole ja võrgutab oma mehe. Peol viibib ka oma haige tädi põetamiseks vaba õhtu küsinud toatüdruk, kel avaneb võimalus esitleda end suurepärase näitlejannana. Eisenstein naudib õhtut ega aimagi, et kõik on osa Nahkhiire kättemaksust...
Nahkhiir Helilooja: Johann Strauss Libreto autorid: Karl Haffner, Richard Genee Tegelased: 1. Gabriel von Eisenstein Rosalinde von Eisenstein 2. toatüdruk Adele 3. Ida 4. Alfred Dr. Falke Dr. Blind 5. Frank 6. prints Orlovski Yvan Frosch Sisukokkuvõte: Gabriel Eisenstein peab mõneks päevaks ametniku solvamise eest vanglasse minema. Õhtul enne vanglasse minekut jätab ta oma naisega pisarsilmil hüvasti ja läheb salaja prints Orlovski metsikule peole. Peol loodab ta anonüümseks jäädes nautida kõikvõimalikke ilmalikke mõnusid. Õnnetuseks saab sellest teada tema naine, kellele on külla tulnud endine armuke. Eksikombel vahistatakse härra Eisensteini asemel just tema. Ungari krahvinnaks maskeerununa läheb naine peole ja võrgutab oma mehe. Peol viibib ka oma haige tädi põetamiseks vaba õhtu küsinud toatüdruk, kel avaneb võimalus esitleda end s
aastal valminud mängufilm ,,Hüvastijätt Peterburiga". 2003. aastal avati Pavlovskis festivali ,,Suur valss" raames mälestusmärk Johann Straussile. Straussi muusika austajate seast leiame ka Richard Wagneri. Ta on kirjutanud ka 18 operetti; ooperi ,,Rüütel Pázmán" ja balleti "Tuhkatriinu", mille lõpetas aga helilooja Josef Bayer. 5. aprillil 1874 nägi Theater an der Wienis rambivalgust Straussi "Nahkhiir", millest sai helilooja menukaim operett läbi aegade, ning mis on jäänud teatrite repertuaari kuni tänapäevani. 22. mail 1899 Viini Hofoperis toimunud "Nahkhiire" etendusel juhatas Strauss viimast korda ise avamängu. Teatrist saadud külmetus arenes kiiresti kopsupõletikuks ja valsikuningas suri 3. juunil. Ta lõi klassikalise viini valsi, kirjutas sissejuhatusega ja koodaga mitmeosalisi ahelvalsse. Straussi muusika võlu seisneb vahelduvas rütmis ja elurõõmsas meloodias. Tema 16 operetist on menukaimad ,,Nahkhiir" (1874, e
lavastaja ning kunstnik oli Michiel Dijkema samuti Hollandist. Johann Strauss II (poeg) on Austriast päris helilooja, kes elas aastatel 1825 1899. Enamasti kirjutab Strauss tantsumuusikat ja operette. Kokku on ta kirjutanud üle 500 erineva tantsu ning peale nende veel ka ballette ja teisi operette. Kõige tuntum on Strauss tänu enda valssidele, teda nimelt kutsuti juba eluajal ,,valsside kuningaks". Tema teised tähtsaimad teosed on näiteks operett ,,Mustlasparun", valss ,,Ilusal sinisel Doonaul" ning ,,Lood Viini metsadest". Tema isa, Johann Strauss I oli samuti tuntud helilooja. Opereti ,,Nahkhiire" kirjutas Strauss Karl Haffneri ja Richard Genée tekstidele. Etendus algas selle, kui Rosalinde mees, Gabriel tuli koju, teatades, et läheb 8 päevaks vangi kohtuniku solvamise eest. Teades, et tal on vähe aega enne vangi minemist veel lõbutseda, otsutab ta minna koos vana sõbra Dr Falkega Prince Orlofsky ballile
Kõik kommentaarid