ilu mängib selles suhtes kõige väiksemat rolli. Paraku ei saa selle vastu midagi teha, sest inimesed tahavad kokkupuutuda ainult kenade inimestega ja nii on see olnud kaua. Hugo romaanis oli peategelaskeks mustlannast tüdruk esmeralda, kes oli tohutult ilus ja teda peetakse ka üheks ilu sümboliks kirjanudus maastikul. Hugo on Quasimodo ja Esmeralda loonud täielikeks vastanditeks. Esmeralda on noor lihtsameelne neiu, kes ei oska nöha inimestes halba. Mustlastüdruk on tantsijanna ning teoses on kirjeldatud kohti kus neiu tantsib ja kuidas inimesed jäävad seisma imetlema seda ilu. See näitabki, et kui sul on ilu on inimesed ka sinu välimusest võlutud ja suhtuvad sinusse hästi. Seega toob antud raamat ideaalselt välja vahe ilusal ja koledal ning kuidas inimese välimus on oluline. Tänapäeval saab juba sellele väitele vastuvaielda. Ühiskond on palju toleleerivamaks muutunud
Nimeta tunnetusprotsessid Tunnetusprotsesside hulka kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu mõtlemine, kujutlus ja keel. Mida peegeldab aisting, mida taju Aisting peegeldab objekti üksikuid omadusi, taju peegeldab objekti terviklikult Aistingute ja taju liigid Aistingute liigid: nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine, kompimine. Taju liigid: isikutaju, liikumistaju, ajataju, ruumitaju. Milleks on silma võrkkestal kolvikesed ja kepikesed Kolvikesed on selleks, et nöha värve, kepikesed selleks, et pimedas näha. Kuulmis- ja nägemisaistingu tekkimine Nägemine: stiimuliks on värvilained, retseptorid on kolvikesed ja kepikesed silma värkkestal, aisting tekib kuklasagaras. Kuulmine: stiimuliks on helilained, retseptoriteks on heliretseptori, mis paiknevad sisekõrvas, aisting tekib oimusagaras. Aistingu alumine, ülemine ja eristuslävi(määratlusest ära tunda, tal on antud väited) Alumine lävi- ärritaja minimaalne tugevus mingi aistingu tekkeks
* Tähenduse muutus. Suur liitsõnade arv reedab, et tähendus on mingil viisil nihkunud ega ole selgesti läbinähtav. Metafoorseid ja metonüümseid sõnu leidub argi- ja slängikeeles. * Sõnavõistluste eesmärk on leida eestikeelseid vasteid mõistetele, mille tähistamiseks eesti keeles kas sõna praegu pole või on ainult keerukas sõnaühend/võõrsõna või tekitab segadust olemasoleva sõna mitmetähenduslikkus (nt nuhvel, köha+nohu=nöha) 19. Kirjelda järgmisi sõnavarakihte eesti keeles. * omatüved - Eesti keel kuulub uurali keelkonna läänemeresoome keelte rühma. Omatüved võib rühmitada tüvevarakihtideks vastavalt sellele, missugustes uurali keeltes või keelerühmades on neil vasteid. Kõige vanemad on tüved, millel leidub vasteid kõige kaugemates sugulaskeeltes, samojeedi keeltes: neenetsi, eenetsi, nganassaani, sölkupi, kamassi või matori keeles. Loomulikult on neil enamasti vasteid ka teistes uurali keeltes
annaabi.ee 
