Koerliblikas · Koerliblikas on üks tavalisimaid Eesti päevaliblikaid. · Ta lendab varakevadest saati, ühe esimese kevadliblikana, kuna talvitub valmikuna. · Ta lendab peaaegu kogu suve jooksul ja võib suve jooksul moodustada kolm põlvkonda. Röövik toitub kõrvenõgestel ja raudnõgestel Nõgeseliblikas · Nõgeseliblikas (Araschnia levana) on koerlibliklaste sugukonda kuuluv liblikas. · Röövikud toituvad pesakonniti kõrvenõgesel. Luhatäpik · Luhatäpiku tiibade siruulatus on 3442 mm. Tiivad on kuldkollased musta mustriga. Kummalgi tiival on must serv valge äärega. Serva ääres on kaks mustade täppide rivi. Servast kaugemal on mustad laigud märksa suuremad. Tiibade alakülg on helekollane, vahel pruun. Tagatiibade allküljel on lühikesed lillad ja valged triibud.
Liblikas kõnnib kahe tagumise paari abil. Paljunevad kevadeti ja nende munade arv on kuni 100 muna. Munad arenevad 2 7 päeva ja sellest järgnev etapp on rööviku areng 2 3 nädalat. Admiral kuulub koerliblikate sugukonda, neid esineb kogu maailmas, alates Assooridest ja Kanaari saartest läbi Aafrika põhjaosa ja Euroopa kuni Väike-Aasia ning Iraanini. Põhja-Ameerikas ulatub levila lõunas kuni Guatemala ja Haitini. Lisaks admiralile kuuluvad koerlibliklaste hulka ka veel näiteks nõgeseliblikas, ohakaliblikas, leinaliblikas, koerliblikas, päevapaabusilm ja paljud teised kaunid liblikad. Toitumine Enamus koerlibliklasi toitub valdavalt õienektarist. Kevadel imevad nad paju ja võilille nektarit, hiljem ohaka, kirikakarde ja muude aiataimede nektarit. Nende maiuspalade hulka kuulub budleia nektar. Peale aiataimede otsivad nad ka vägiheina, luuderohtu ja sarikalisi, mille õites peitub rohkesti nektarit. Hädavajalik toiduallikas on samuti ristik
lepalind, linavästrik, kuldnokk, hallrästas - toituvad putukatest, tigudest, nälkjatest, ämblikest, tõukudest, hulkjalgsetest ning teistest selgrootutest. leevike, vares, rohevint, Harilik orav- männi- ja kuuse seemned suurkirju rähn- putukate vastsetest ja valmikutest, sipelgaid. seemneid, pähkleid, puuvilju. Sipelgad- putukatest, lehetäide magusast eritisest ja taimemahlast siil- röövikud, nälkjad, närilised, hiir Päevapaabusilm ja väike-koerliblikas, nõgeseliblikas ning väike-kärbtiiva vajavad nõges ja põldohakast. Karihiir- selgrootud, lülijalgsed ja nende vastsed, teod Kimalased - põldkimalane talukimalane ristikukimalane hallkimalane metsakimalane kivikimalane tumekimalane niidukimalane maakimalane - Eesti kõige harilikum kimalaseliik karukimalane aedkimalane - nektarivarudega liblik-, imi- ja huulõielised taimed. Vihmauss- mullaga koos taimede jäägid
02.2018) https://ilm.ee/?515306 (6.01.2018) http://marika-klass.blogspot.com.ee/2015/01/2015-aasta-liblikas-ja-lill.html (15.12.2017) 19 LISA 1 Infokogumik liblikate kohta LISA 2 Liblikakaardid 20 LISA 3 Liblikakaartide testi õiged vastused 1. a) ohakaliblikas b) rohusilmik c) kerasilmik 2. a) nõgeseliblikas b) päevapaabusilm c) koerliblikas 3. a) väikelumik b) sootäpik c) kase-sirktiib 4. a) rohetäpik b) raba-võiliblikas c) nurmikusilmik 5. a) pisitiib b) kevadsinitiib c) harilik taevastiib 6. a) valgetähn-pajuliblikas b) vareskaera-aasasilmik c) peegeltäpik 7. a) nõgeseliblikas b) niidutäpik c) luhatäpik 8. a) niidu-võiliblikas b) lapsuliblikas kollakas aasasilmik 9. a) naeriliblikas b) põualiblikas c) koiduliblikas 10. a) naeriliblikas b) sinepiliblikas c) suur- kapsaliblikas
Värvus: Punased ristivöödid ja valged tähnid mustal taustal. Jalad: eesjalad on lühikesed ning harjataolised, liblikas kõnnib kahe tagumise paari abil. Paljunemine Innaaeg: Kevad. Munade arv: Kuni 100. Munade arenguperiood: 4-7 päeva. Rööviku arenguperiood: 2-3 nädalat. Eluviis: Toitumine: Peamiselt õienektar, näiteks nõgeste, karikakarde ja ohakate Eluea pikkus: Umbes 10 kuud. Lähisuguluses olevad liigid Rohkearvulisse koerlibliklaste sugukonda kuuluvad näiteks ohakaliblikas, nõgeseliblikas, päevapaabusilm, leinaliblikas. Esinemine Alates Assooridest ja Kanaari saartest läbi Aafrika põhjaosa ja Euroopa kuni Väike-Aasia ning Iraanini. Põhja-Ameerikas ulatub levila lõunas kuni Guatemala ja Haitini. Kaitse Koerlibliklased on paljudes maades ohustatud seetõttu, et põldudelt ja aedadest on kadunud taimed, millest nad toituvad. Lapsuliblikas Lapsuliblikas (Gonepteryx rhamni) on põualibliklaste sugukonda lapsuliblika perekonda kuuluv liblikas