1. Põllumajandusökonoomika aine ja koht teaduste süsteemis 1.1. Teaduse olemus ja ülesanded. Majandusõpetuse olemus Teaduse olemus Teaduse põhiolemuseks on ühiskonna kõigi rikkuste suurendamine maailma täielikuma tunnetamise kaudu. Rikkused esinevad nii materiaalsete kui ka vaimsete hüvedena. Teadus ise on inimkultuuri üks tähtsamaid saavutusi, resp. hüvesid. Teaduse tekke põhjusteks olid: 1) ühiskonna areng (tootlike jõudude areng); 2) ühiskondliku tööjaotuse süvenemine. Teaduse spetsiifika, mille poolest ta erineb teistest inimtegevuse aladest, väljendub uue otsingus. Teaduse põhiülesanded: 1) turunõudlusele vastavate tootmisvõimsuste arendamine ja nende efektiivne kasutamine. Tootmisvõimsusi tuleb korrigeerida turunõudlusele vastavalt. 2) tootmise ainelise ja regionaalse struktuuri selline täiustamine, mis vastaks rahvamajanduse kõige mitmekülgsematele vajadustele ja tagaks kõigi piirkondade majandusliku arengu kiirenda...
KAUBANDUSE ALUSED Heve Kirikal MA 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubanduse mõiste ajaloos Kaubandust on erinevatel ajalooetappidel käsitletud erinevalt: ühiskonna vahetusproduktide kogusummana; ostu-müügisuhete kogumina; ühiskonna funktsionaalse allsüsteemina. 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubanduse mõiste erinevad tõlgendused Tõlgenduste erinevused pärinevad: kaubanduselu ja –teaduse pikast arenguloost; kaubanduse avaldumisvormide mitmekesisusest ja tunnuste rohkusest; kaubanduse eri külgede ja seoste ning nende kombinatsioonide esiletoomisest; teoreetilistest ja praktilistest kaalutlustest. 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubanduse mõiste tänapäeval Kõige olulisemad tõlgendused: kaubandus kui majanduskategooria; kaubandus laiemas ja kitsamas mõttes. ...
1. Millised on John (Desmond) Bernali käsitluse kohaselt teaduse arengu põhietapid? Teaduse arengus eristab John Bernal nelja suurimat etappi: 1. Vanaaja teadus, mille kolleteks olid Babüloonia, Egiptus, India. Sellel etapil loeti peamiseks ülesandeks koguda teadmisi maailma seletamiseks. Teadmised tööriistadest, tule kasutamisest, loomadest, taimedes, suguharu rituaalidest ja müütidest. Esmajoones olid need teadmised praktilist laadi. Üheks teaduse tekkimise eelduseks võib kindlasti lugeda ka mütoloogiat, millega esmakordselt püüti konstrueerida terviklikku ettekujutust inimest ümbritsevast tegelikkusest. Teaduse formeerumisel oli omakorda eelduseks nende mütoloogiliste/religioossete arusaamade ja süsteemide kriitika ning lammutamine. Teaduse tekkimiseks oli vaja ka teatud sotsiaalseid tingimusi: piisavalt kõrget tootmise ja tootmissuhete arengutaset, mis lõi võimaluse vaimse töö eraldumiseks füüsilisest tööst. 2. Antiikmaailma teadus,...
annaabi.ee 
