Keskajal toimus palju erinevaid protsesse, alustades pärisorjastamisest ning lõpetades linnade tekkimisega. Hoolimata sellest et Eesti oli oma arenguga maas Lääne-Euroopast siis protsesside sisu oli ikkagi samasugune. Vahe oli vaid protsesside ajalises toimumises. Lääne-Euroopa keskaeg algas Rooma riigi kaheks jagunemisega 395 aastal. Eestis algas keskaeg üle 800 aasta hiljem, 1227 aastal, Saaremaa alistumisega muistses vabadusvõitluses. Kui Lääne-Euroopas tekkis lääniaadel juba aegu varem siis Eesti lääniaadel hakkas kujunema pärast Stensby lepingu vastuvõtmist. Rajati linnuseid, maa jagunes läänideks, lääne omasid senjöörid ning läänistatud maid kasutasid vasallid. Lääne-Euroopas oli kogu protsess kujult sama. Linnuste ning mõisate ehitamise materjalid ja stiilid olid küll erinevad, kuid läänidesüsteem oli valitsev ka seal. (?) Keskaja alguses kasvas Lääne-Euroopas ka rahvaarv mis soodustas linnade teket. Käsitöö
Keskajal toimus palju erinevaid protsesse, alustades pärisorjastamisest ning lõpetades linnade tekkimisega. Hoolimata sellest, et Eesti oli oma arenguga maas Lääne-Euroopast siis protsesside sisu oli ikkagi samasugune. Vahe oli vaid protsesside ajalises toimumises. Lääne-Euroopa keskaeg algas Rooma riigi kaheks jagunemisega 395 aastal. Eestis algas keskaeg üle 800 aasta hiljem, 1227 aastal, Saaremaa alistumisega muistses vabadusvõitluses. Kui Lääne-Euroopas tekkis lääniaadel juba aegu varem siis Eesti lääniaadel hakkas kujunema pärast Stensby lepingu vastuvõtmist. Rajati linnuseid, maa jagunes läänideks, lääne omasid senjöörid ning läänistatud maid kasutasid vasallid. Lääne-Euroopas oli kogu protsess kujult sama. Linnuste ning mõisate ehitamise materjalid ja stiilid olid küll erinevad, kuid läänide süsteem oli valitsev ka seal. Keskaja alguses kasvas Lääne-Euroopas ka rahvaarv mis soodustas linnade teket. Käsitöö
Keskajal toimus palju erinevaid protsesse, alustades pärisorjastamisest ning lõpetades linnade tekkimisega. Hoolimata sellest, et Eesti oli oma arenguga maas Lääne-Euroopast siis protsesside sisu oli ikkagi samasugune. Vahe oli vaid protsesside ajalises toimumises. Lääne-Euroopa keskaeg algas Rooma riigi kaheks jagunemisega 395 aastal. Eestis algas keskaeg üle 800 aasta hiljem, 1227 aastal, Saaremaa alistumisega muistses vabadusvõitluses. Kui Lääne-Euroopas tekkis lääniaadel juba aegu varem siis Eesti lääniaadel hakkas kujunema pärast Stensby lepingu vastuvõtmist. Rajati linnuseid, maa jagunes läänideks, lääne omasid senjöörid ning läänistatud maid kasutasid vasallid. Lääne-Euroopas oli kogu protsess kujult sama. Linnuste ning mõisate ehitamise materjalid ja stiilid olid küll erinevad, kuid läänidesüsteem oli valitsev ka seal. Keskaja alguses kasvas Lääne-Euroopas ka rahvaarv mis soodustas linnade teket. Käsitöö
Ometi talurahva olukord halvenes. Kaubandus ja meresõit jäeti sakslaste ajada. Eriti valus oli see Põhja-, Lääne- ja Saare rahvale. Põlluharimise viisid ja tööriistad jäeti endiseks. Kehtestati koormised hinnus (naturaalmaks) ja kiriku kümnis. Lisaks pidid talupojad ülal pidama kohalikke preestreid. Kui talupoeg jäi võlgu, piirati tema isiklikku vabadust ja pandi talle võlakohustus. Mõisate rajamisega kaasnes teotöö kohustus. Lääniaadel Sõjas osalemise eest anti maatükke ehk lääne. Niimoodi maadsaanuid nimetati läänimeesteks. Nii kujunes välja kohalik aadel. Ainult ordu läänistas maid vähe, kuna ei vajanud sõjaliselt lisaabijõude. Tähtsamad suguvõsad aga haarasid endale mujal rohkem maid. Hakati rajama püsivaid mõisaid. Eesti muinassaegne ülikkond hääbus. Linnad Mõned linnalised asulad olid olemas enne sakslaste sissetungi. Linnadeks kujunesid kaubateedel
maksud, mis tõttu paljud talud jäid mõisale võlgu. 1507a. võeti talupoegadelt relvakandmisõigus. Talupoegi oli hakatud pidama mõisniku isiklikuks omandiks Liivimaal oli välja kujunenud pärisorjus. 11.AADLI KUJUNEMINE JA ÕIGUSED VANA LIIVIMAAL Aadli kujunemine: Pärast maade jagamist tuli maaisandatel oma valdused kesaegse Euroopa mudeli järgi üles ehitada. Maa kindlustamiseks rajati kiiresti linnused. Linnustesse pandi elama rüütlitest läänimehed ehk lääniaadel, kellel lasuski maa kaitse. Aadli õigused: Aadlikele jagati sõjateenistuse eest läänivaldusi. Esialgu ei olnud läänivaldused Liivimaal pärandatavad, langedes aadliku ehk läänimehesurma korral maaisandale tagasi. Läänivaldused kujunesid läänimeeste võõrandamatuks omandiks, mis kahandas tunduvalt maaisanda võimutäiust. Läänistatud aladel algselt maaisandale kuulunud õigused, näiteks kohtuvõim talupoegade üle, läks samuti üle aadlikele. 12