populaarseim tundub mulle kaheksakand. Kas tänapäeva inimese jaoks omavad rahvamustrid tähendust või on mustreid vaid ilus vaadata? Mina usun, et rahvamustrite kunagine tähendus on inimeste mälust kadunud, see on ka mu uurimistöö hüpotees. Uurimuses keskendun põhiliselt kaheksakannale, sest see on üks enam levinud ornamente ning usun, et ühe ornamendiloo põhjal võib teha ka üldistuse rahvakunsti muutumise kohta. Uurimuse esimeses osas keskendun üldisemalt käsitöö ja rahvamustrite tähtsuse ja tähenduse muutumisele. Selleks võrdlen mineviku elulaadi ja mõttemaailma tänapäevaga. Uurimistöö teises osas keskendun kaheksakanna kasutamisele ja tähendusele minevikus ja tänapäeval. Info sellest, mida tähendas rahvakunst inimeste jaoks vanasti, kogusin põhiliselt rahvakunsti teadlaste väljaantud teostest, näiteks Ants Viirese «Kultuur ja traditsioon», aga ka käsitöömeistrite raamatutest, näiteks Rosaali Karjami «Elumõnu»
kaunistada. Mööbli valmistamise oskuse kõrval on vähemalt sama tähtis puidu kvaliteet. Siinkohal mängib rolli nii puuliik, langetamise aeg, koht, kõla kui ka kuivatamise viis. Mõne puiduliigi õige kuivatamine võis kesta kuni 8 aastat. Eesti talumööbli revolutsioonilise arengu alguseks võib pidada 19. sajandit. Enne seda oli küll algupärane mööbel kasutusel, kuid alles 19. sajandil hakkasid levima tänapäevases mõistes voodid, kapid, lauad ja toolid. Talupoegade lihtne käsitöö hakkas asenduma tisleritööga. Ühtlasi tõi see kaasa rändava eluviisiga tislerite asendumise paiksete tisleritöökodadega. Riidekirstud asendusid tasapisi riidekappidega, lavatsid vooditega, pingid toolidega. 20. sajandi algus tõi kaasa keskkonna Eesti rahvusmööbli tekkimiseks. Lutheri vabriku toodang oli kindlasti üks, mida hinnati tol ajal kõrgelt nii Eestis kui ka piiri taga. Paraku jäi rahvusliku mööbli areng 1940ndatel pooleli, sest sõda ja okupatsioon panid sellele piiri
Audru khk, seeliku kiri (ERM EJ 156:5); Eesti Rahva Muuseum; Faili nimi:010117_ERM_EJ_156_5.jpg Etnograafilised joonised Number ERM EJ 156:5 Nimetus Audru khk, seeliku kiri Olemus kavand/joonis/eskiis Originaal originaal Seisund määramata Leht 45x32 cm, vesivärvijoonis. Üksikjoonis. Audru khk ( PäMu 1690) Joonistas A. Madisson ( eesti) EJ 156. A. Madissoni joonised Pärnu Muuseumi tekstiilidest Vigala ning Audru kihelkondadest ja Muhust, 5 lehte. Etn. jooniste päevik 14.09.42, nr 156. Katalooginud septembris 1942.a...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
