Kui
ma oleksin Eesti põllumajandusminister
Keskenduksin
kolmele põhiprobleemile mis on suuresti seotud just põlluharimisega
ning biogaaside tootmisega ja ka põllule sattuvate ravimijääkidega väetamisel.
Suurimaks
probleemiks on põlluharimises üleväetamine mille suur tõus algas
nõukogude perioodi lõpul, ning põllumeeste vähene
keskkonnateadlikkus mida see siis ikkagi loodusele põhjustab. [6]
Intensiivse
põllumajanduse mõjul on vee kvaliteet halvenenud kogu maailmas,
veekogud rikastuvad liigselt toitainetega ehk eutrofeeruvad ning
palju rohkem tuleb teha kulutusi joogivee puhastusele või uute
veeallikate leidmisele. Euroopa Liidu maades on põllumajandusliku
hajureostuse mõju veevarudele ilmnenud valusa kogemusena:
reoveepuhastusele kulutatud miljardid pole andnud loodetud tulemust
ja paljude veekogude seisund on endiselt kehv . Praegusel ajal asuvad
põhilised põllumajanduse tootmisalad põhjavee toitealadel.
Kaitsmata põhjaveega aladel on tõsime probleem sõnnik ja silomahl,
mida ei suudeta veel korralikult ja keskkonnahoidlikult kasutada.[1]
Freoonid on tavaline 3 tööstusprodukt, mida kasutati külmutussüsteemides, õhukonditsioneerides, aerosoolides, lahustites ja mõningates pakkematerjalides. Lämmastikoksiidid on põlemisprotsessi kaasprodukt, ka näiteks lennukite heitgaasides. Põhilised keskkonnakoormuse allikad pärinevad inimtegevusest, rahvastiku suurenemise tõttu, kõike on vaja rohkem, kõike tarbitakse rohkem. 7. Eesti ja globaalne keskkonnaseisund ja selle muutumise trendid, reostust mahendavad meetmed (veekogudele, atmosfääri jne) Eesti keskkonnaseisund: Eesti keskkonnaseisund paranes peale Nõukogude aega oluliselt. Põlevkivist toodetakse 80-90% elektri- ja soojusenergiat, suurimaks saasteallikaks, selle kahjuliku mõju vähendamiseks on kasutusele võetud taastuvenergiaallikaid (ligi 10%). Kasvuhoonegaaside tekitaja, mis tekitab kliimamuutuseid, õhutemp, ja sademed on
Kõik kommentaarid