J.M.K.E
Algus
J.M.K.E sünnipäevaks loetakse 18.jaanuar 1986.a.
Bändi koosseis tollal ajal oli : Mati Pors (laul), Villu Tamme
(kitarr), Tarvo Hanno Varres (bass), Venno Vanamölder
(trummid).
Kuni 1989 a. mängisid nad edasi triona , koosseisus : Villu
Tamme (kitarr), Tarvo Hanno Varres (bass), Venno
Vanamölder (trummid). Hiljem hakkas Villu ise laulma . Aeg-
ajalt oli talle abiks Tõnu Trubetsky ja Munk (Velikije Luki)
külalissolistidena.
1987. aastal, sai J.M.K.E. ametliku esinemisloa ehk
tarifikatsiooni. Seoses perestroika-maaniaga esines bänd laialt
üle Eesti ja ka NSVL-s, tõustes sellega Nõukogude Eesti
ajakirjanduse tähelepanu keskmesse.
Aastad 1989 1990
Need aastad olid J.M.K.E jaoks kuulsus aastad. Villu Tamme jäi
silma Joose Berglundi nimelisele soomlasele, kes asutas
isikliku plaadifirma ja stantsis J.M.K.E. "Tere perestroika"
vinüüli. See singel viis J.M.K.E. esimese Eesti bändina välisriigi
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-06-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ttsau
Õppematerjali autor
punkar juurde tekkis, läks kohe jutt lahti, et näe, seal ja seal on ka mingi punkar. Põhilised punkarite kokkusaamise kohad olid Tallinnas kohvikus "Moskva" ja kohvikus "Varblane". Kokkusaamise kohti oli teisigi. Eesti esimesed tuntumad punkarid, kes jäid pungi juurde ka peale 80-ndate alguse suurt moelainet (pühapäevapungid jmt), olid Villu Tamme, Munk, Kont (Ivar Kont), Venno (Venno Vanamölder - hilisem Verise Pühapäeva ja J.M.K.E. trummar) ja Anti (Anti Nõmmsalu), hiljem lisandusid ka Merca, Tõnu Trubetsky jt. Tagantjärgi vaadates võib öelda, et punk oli Eesti noorte hulgas 80-ndate alguses ikka vägagi populaarne. Olgu selle tõestuseks või 1981/82. aasta konkurss "Kaks takti ette", kus esimest korda võistlesid mitte üksikesinejad vaid ansamblid. "Muide, viimaseks korraks see bändidele jäigi (kuigi alguses lubati ansamblite Takte
"Punkaritel oli probleeme põhiliselt just diskovendadega. Ja tihti peale mingit pidu läks diskovendadel punkaritega ütlemiseks ja omavaheliste arvete klaarimiseks. Aga punkarid olid rohkem sellise intellektuaalse suunitlusega ja alati peksma ei hakanud." Perv, P., Trubetsky, T. "Punk Maavallas." Käsikiri. Tollel ajal said alguse sellised uued ja huvitavad ning veel praegugi Eesti tuntuimad punkbändid, nagu 1984. aastal alustanud Vennaskond ja 1986. tekkinud J.M.K.E. Viimaks leidis Eesti punkliikumine kajastamist ka trükisõnas, ajakirjanduses ilmusid mitmed palju vastukajasid põhjustanud artiklid. Muidugi, nii nagu peaaegu kogu ühiskond kannatasid ka need kirjutised kommunistliku ajuloputuse all. "NSV Liidus ei ole punkarlusel sotsiaalseid eeldusi. Siin saab rääkida ainult Lääne moe tobedast jäljendamisest. Aga oleks suur viga pidada punki kahjutuks, üksnes väliseks ilminguks. On väidetud, et noored tahtvat lihtsalt tähelepanu äratada,
võimude eesmärgiks saanud liikumise moraalne laostamine.80 Kõrvalmärkusena on huvitav nentida, et kuigi tollal oli nii Trubetsky kui Tamme, kahe tuntuima punkari põhiliseks eesmärgiks anarhia, ütles Tamme juba siis otsesõnu, et anarhia pole mõeldav (viidates inimeste suutmatusele seadusteta kogukonnana toimida).81 75 Sildam, Toomas. 1987. Mitte võidelda, vaid esmalt uurida. Noorte Hääl, 17. juuni. 76 Sildam 1987. 77 Trubetsky 2009, lk 229. 78 Haug, Jürgen. 1988. J.M.K.E. Noorus, 7/88. 79 Intervjuu Ivo Uukkiviga. 80 Trubetsky 2009, lk 256. 81 Haug 1988. 20 ENSV punkliikumise väljundid 1980. aastate keskpaigas ning eriti kümnendi teises pooles saab rääkida juba laiapõhjalisemast punkliikumisest, mil olid omad kindlad tunnused. Üldistatult võib öelda, et ENSV pungis oli kolm peamist väljendusvormi: riietus (välimus), luule ja muusika. Riietuses taotleti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid