Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Fotosünteesi tähtsus looduslikes protsessides (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


Eesti Maaülikool
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Laura Rätsep
Fotosünteesi tähtsus looduslikes protsessides
Referaat
Juhendaja : lekt . Merle Ööpik
Tartu 2012
Sisukord
  • Sissejuhatus.....................................................................................................................2
  • Fotosünteesi olemus........................................................................................................2
  • Orgaanilise aine säilimine ja energiavahetus..................................................................3
  • Hingamisprotsess ja põlemine........................................................................................5
  • Biosfääri säilimine täna fotosünteesile...........................................................................6
  • Kokkuvõte......................................................................................................................7
  • Sissejuhatus
    Fotosüntees on rohelistes taimedes ja fotosünteesivates bakterites toimuv protsess mille käigus valgusenergia muudetakse orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks. (Miidla 1984).Selle käigus eraldub ka hingamisprotsessiks vajalik hapnik ning energiaallikaks kasutatav glükoos. Ilma fotosünteesi toimumiseta oleks biosfääri säilimine võimatu. (Sarapuu 2002)
  • Fotosünteesi olemus
    Fotosünteesi toimumine jaotub kahte staadiumisse: valgus- ja pimedusstaadium . Pimedusstaadiumi toimumiseks enam valgust vaja ei ole. Protsessi toimumiseks on hädavajalik taimedes sisalduv klorofüll, mis absordeerib päikesevalgusest energiat. Fotosünteesi kiirus sõltub mitmetest teguritest. Nendeks on CO2 ja H2O kättesaadavus, valguse intensiivsus, temperatuur. Kui näiteks muld on kuiv ja taim ei saa piisavalt vett, siis fotosüntees seiskub.
  • Vasakule Paremale
    Fotosünteesi tähtsus looduslikes protsessides #1 Fotosünteesi tähtsus looduslikes protsessides #2 Fotosünteesi tähtsus looduslikes protsessides #3 Fotosünteesi tähtsus looduslikes protsessides #4 Fotosünteesi tähtsus looduslikes protsessides #5 Fotosünteesi tähtsus looduslikes protsessides #6 Fotosünteesi tähtsus looduslikes protsessides #7 Fotosünteesi tähtsus looduslikes protsessides #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-12-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Lauraratsep Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    5
    doc

    11 klass, fotosüntees, glükolüüs, organismi varustamine energiaga, glükoosi lagundamine, fotosünteesi tähtsus, aine- ja energiavahetus.

    glükolüüsist, tsitraaditsüklist ja hingamisahela reaktsioonidest. Aeroobsel glükolüüsil tekib 2 molekuli püroviinamarihapet, 2 ATP-d ja 2 NADH2 molekuli. Tsitraaditsüklis moodustub 10 NADH2 ja vabanevad CO2 molekulid. Nii glükoosil kui ka tsitraaditsüklis tekkinud NADH2 kasutatakse ära hingamisahela reaktsioonides. Selle tulemusena moodustub veel 36 ATP molekuli. Valdav enamik autotroofsetest organismidest on rohelised taimed, kelle kloroplastides toimub valgusenergia arvel fotosüntees. Protsess koosneb valgus- ja pimedusstaadiumi reaktsioonidest. Valgusstaadiumis moodustuvad NADPH2 ja ATP molekulid. Lisaks sellele toimub vee fotooksüdatsioon, mille tulemusena eraldub O2, mis väljub atmosfääri. Pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. Protsessi käigus seotakse CO2 molekulid, vesinikuallikana kasutatakse NADPH2 ja tarbitakse ATP energiat. Fotosünteesi tulemusena saadud glükoos on kasutatav energiaallikana nii auto- kui heterotroofsetes organismides

    Bioloogia
    thumbnail
    14
    doc

    Fotosüntees

    Eesti Maaülikool Põllumajandus­ ja keskkonnainstituut Anette Viljar Fotosünteesi tähtsus elulistes protsessides Referaat Juhendaja: lekt. Merle Ööpik Tartu 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 1

    Ökoloogia
    thumbnail
    7
    rtf

    Aine- ja energiavahetus

    Väär Dissimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustamine. 3. Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad dissimilatsiooni. Väär Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad Assimilatsiooni. 4. Käärimise lõpp-produkt on etanool Tõene 5. Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub CO2 Tõene 6. Hingamisahela lõpp-produkt on O2 Väär Hingamisahele lõpp-produkt on H2O 7. Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonides. Väär Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonides 8. Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Kõige enam ATP molekule saab sünteesida 1g: a) glükoosi b) tärklise c) lipiidide d) valkude oksüdatsioonil. 10. Aeroobse glükolüüsi toimumiseks peab rakus piisavalt olema: a) hapniku b) süsihappegaasi c) püroviinamarihapet

    Bioloogia
    thumbnail
    6
    docx

    Aine- ja energiavahetus

    Vabanenud energia paigutatakse ATP-sse. Pimedusestaadiumis sünteesitakse veest vabanenud H+ ioonidest ja CO2 molekulidest ATPsse paigutatud energia abil C6H12O6 O2↑ CO2↓ Valgusenergia→ → ATP → Valgusstaadium Pimedusstaadium H2O → → H+ → C6H12O6↓ Fotosünteesi tähtsus Taimedele 1. Taime peamine varuaine on tärklis. Kõigis autotroofse taime osades pole kloroplaste (nt maa-alustes osades ja varre sisemuses), need saavad toitaineid taime nendest osadest, kus toimub fotosüntees. 2. Vaheühenditest saab taimerakkudes alguse mitmete lipiidide ja aminohapete süntees. 3. Valgusstaadiumis vabaneva hapniku kasutavad ära mitokondrid. Heterotroofselt toituvad rakud saavad glükoosi oksüdatsiooniks vajaliku hapniku väliskeskkonnast. Seda kasutavad ka

    Rakubioloogia
    thumbnail
    12
    docx

    ORGANISMI AINE- JA ENERGIAVAHETUS

    sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. 13)hingamisahel- mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. 14) makroergiline ühend- madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. 15) metabolism- organismi aine- ja energiavahetus 16) piimhape- üks karboksüülhapetest, mis omab olulist tähtsust mitmetes biokeemilistes protsessides. 17)pimedusstaadium- fotosünteesi teine etapp, mille tulemusena moodustub glükoos. 18) püroviinamarihape- glükoosi tulemusena moodustuv 3-süsinikuline karbonüülhape 19)tsitraaditsükkel- mitokondri sisemuses toimuv tsükliline reaktsiooniahel, mille käigus viiakse lõpule glükoosi lagundamine. 20) valgusstaadium- fotosünteesi esimene etapp, mille käigus ergastunud klorofülli energia arvel toimub ATP süntees, NADPH2 moodustumine ja eraldub O2. 21) vee fotooksüdatsioon- vee molekulide lagundamisreaktsioonide jada

    Bioloogia
    thumbnail
    2
    odt

    Fotosüntees - anorgaanilise aine muutumine orgaaniliseks

    Fotosüntees on looduses ainulaadne protsess, mille käigus taimed muudavad oma elukeskkonna anorgaanilise aine orgaaniliseks. Selleks läheb neil vaja päikese valgusenergiat. Fotosüntees toimub klorofülli sisaldavates rohelistes rakkudes, mis asuvad peamiselt lehtedes. Need rakud on kui väiksed elusad vabrikud. Fotosüntees kujutab endast tervet rida keemilisi reaktsioone, mis muudavad anorgaanilise süsiniku ja vee orgaaniliseks aineks - süsivesikuteks. Kõigi nende reaktsioonide toimumiseks on vaja energiat. Fotosünteesis kasutatakse energiaallikana päikesevalgust. Ainult teatud ained suudavad siduda päikeseenergiat. Neid erilisi aineid nimetatakse

    Bioloogia
    thumbnail
    14
    docx

    Aine- ja energiavahetus

     elutegevuseks vajalik energia  sünteesimisprotsesside lähteaine saamine  enamus loomi on heterotroofid  samuti surnud orgaanisest ainest toituvad seened sprotroofid Assimilatsioon Organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse:  sahhariide  lipiide  valke  nukleiinhappeid  Vaja on lähteaineid, ensüümme, täiendavat energiat (makroergilised (salvestavad energiat) ühendid)  NÄITEKS: fotosüntees, DNA süntees  Dissimilatsioon  Organismis toimuvad lagundamisprotsessid.  Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks.  Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse makroenergilistesse ühenditesse.  NÄITEKS: ATP (40%) ning eraldub soojusena (60%)  NÄITEKS: Glükoosi lagundamine ehk raku hingamine ehk ...  Orgaaniliste ainete dissimilatsioon

    Bioloogia
    thumbnail
    8
    docx

    Aine- ja energiavahetus

    Süsivesik-glükoos; Valgud Rasv- rasvhape, glütserol Lipiidid Energia vabeneb või neeldub Vabaneb Neeldub (vajab täiendavat energiat ja ensüüme) Näited Süsivesikute lõhustamine Fotosüntees Valkude lühustamine Nukleiinhapete süntees Rasvade lõhustamine DNA süntees Käärimine Vitamiinide süntees (K, D) GLÜKOLÜÜS TSITRAADITSÜKKEL HINGAMISAHELA Toimumise koht Tsütoplasmavõrgustik Mitokondris maatriks Mitokordri harjakesed

    Bioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun