Füüsika mõisted (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Elementaarosakesedaatomi osakesed, mida tänapäeva teaduse seisukohalt lihtsamateks osakesteks jaotada ei anna

Elektroskoop kasutades spetsiaalset riista, elektroskoopi, mis koosneb metallvardast ja osutist, mis võib ümber horisontaaltelje pöörduda, saab teha kindlaks, et elektrilaenguga kehad võivad tõmbuda ja tõukuda

Elektriväli – materiaalne keskkond, mille kaudu toimub ühe keha mõju teisele. Igal elektrilaengul on ümber elektriväli. Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha tema mõju järgi mingile proovilaengule. Elektriväli on mateeria eksisteerimise vorm, ta eksisteerib meist sõltumata. Elektriväljal on kindlad omadused.

Kahe laengu vaheline kaugus ei ole vektor , sest laengu suund
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Füüsika mõisted #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ddropdeadd Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • Elementaarosakesed
  • Elektroskoop
  • Elektriväli
  • Elektrostaatika
  • Coulumbi seadus
  • Kulon
  • Dipool
  • Elektrilaengu jäävuse seadus
  • Isoleeritud süsteem
  • Elektrivälja tugevus
  • Elektrivälja graafiline kujutamine
  • Elektrivälja jõujoon
  • Homogeenne elektriväli
  • Vabad laengud
  • Polarisatsioon

Teemad

  • aatomi osakesed, mida tänapäeva teaduse seisukohalt lihtsamateks osakesteks jaotada ei anna
  • kasutades spetsiaalset riista, elektroskoopi, mis koosneb metallvardast ja osutist, mis võib ümber
  • horisontaaltelje pöörduda, saab teha kindlaks, et elektrilaenguga kehad võivad tõmbuda ja tõukuda
  • materiaalne keskkond, mille kaudu toimub ühe keha mõju teisele. Igal elektrilaengul on ümber elektriväli
  • Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha tema mõju järgi mingile proovilaengule. Elektriväli on mateeria eksisteerimise
  • vorm, ta eksisteerib meist sõltumata. Elektriväljal on kindlad omadused
  • füüsika osa, mis tegeleb liikumatute laengute uurimisega. Põhiseaduseks on kahe liikumatu
  • punktikujulise laenguga keha või osakeste vastastikuse mõju seadus
  • füüsika seadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga F, mille moodul on
  • võrdeline laengute absoluutväärtuste korrutisega, ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga
  • kulon on väga suur laeng. SI süsteemis elektrilaengu ühik, kulon on laeng, mis läbib sekundis juhi ristlõiget
  • kui voolutugevuseks on 1 A
  • ________________________________________________________________________________
  • molekul, mille laengud paiknevad välja mõju ümber
  • elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehade vastastikmõju korral kõigi laengute
  • algebraline summa jääv
  • süsteem, kus ei teki elektrilaenguid juurde ega ei hävi neid
  • Vektoriaalne suurus. Tähistatakse E. Füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud
  • punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega
  • kujutamine joonte abil, mille puutujad igas punktis ühtivad väljatugevuse suunaga
  • samas punktis
  • joon, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori sihiga. Jõujooned
  • algavad +laengutel ja lõpevad -laengutel või suunduvad lõpmatusse. Jõujooned ei lõiku. Nad on vaid elektrivälja jaotuse
  • kujutamine näitlik viis ja pole reaalsemad kui meridiaanid või paralleelid gloobusel
  • elektriväli, mille tugevus igas ruumipunktis nii suuruselt kui ka suunalt on ühesugune. Näiteks
  • kahe erinimeliselt laetud metallplaadi vaheline elektriväli on homogeenne. Homogeense elektrivälja jõujooned on
  • paralleelsed
  • juhtides, eelkõige metallides, on laetud osakesed, mis elektrivälja mõjul võivad juhi sees vabalt ümber
  • paikneda, need on vabad laengud. Metallides on nendeks elektronid
  • lanegute nihkumine dielektrikutes. Vastassuunaliste jõudude toimel nihkuvad molekulide laengud
  • pikemaks ja asetuvad suunaga piki välja jõujooni

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

5
docx
Füüsika Mõisted
1
docx
Füüsika mõisted
3
doc
Füüsika mõisted
1
odt
Füüsika mõisted
2
docx
Füüsika kt mõisted
13
doc
Füüsika valemid mõisted
105
doc
Füüsika konspekt
7
docx
FÜÜSIKA RIIGIEKSAM-MÕISTED





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !