Füüsika konspekt (5)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis tuum see on ?
  • Mitu protsenti moodustab He - 4 massidefekt tuuma enda massiast ?
  • Millised tuumad tekkisid ?
 
Säutsu twitteris

TUUMAFÜÜSIKA KONSPEKT

Uurimuste käigus on selgunud, et aatomi tuuma struktuur on väga keeruline ja see ei ole tänapäevani lõplikult selge. Aatomi tuum mõjutab otseselt elektronkatte struktuuri, sest see kujuneb tuuma positiivse laengu mõju väljas.Tuum valitseb oma elektrilaenguga elektrone tänu elektrilise mõju kaugeleulatuvusega. Aatomi kvantmehaanilises mudelis määrab üheselt elektronkatte kihilise struktuuri elektronide koguarv Tuum tervikuna määrab ära elektronide arvu aatomi elektronkattes ja nende asetuse valemiga 2 n 2 . Muus osas on aatom ja selle tuum täiesti eraldi vaadeldavad, sest neid eraldavad ruumilises ulatuses viis suurusjärku. Kui välja arvata prootonite arv, siis tuuma siseehitus aatomi elektronkattele mõju ei avalda ja tuum ise on on elektronkatte uurimise vahenditele kättesaamatu. Seepärast käsitletakse tuumamudelit täiesti eraldi, kuigi see peaks olema osa aatomimudelist.

Tuum koosneb nukleonidest. Jõud nende osakeste vahel on väga tugevad. Nende jõudude ületamiseks ja aatomituumade purustamiseks või siis tuumareaktsioonide tekitamiseks tuleb kulutada umbes miljon korda suuremaid energiaid kui aatomikiirgusel, - neeldumisel. Samal ajal on need nn. tugevad mõjujõud väga lühikese ulatusega ehk mõjuraadiusega, ulatudes praktiliselt vaid tuuma enda mõõtmetes. Tuumajõudude tugevusele vaatamata võib juhtuda, et sõltuvalt konkreetse tuuma ehitusest tuum iseeneselikult muundub või laguneb, need protsessid toimuvad pidevalt loodusliku radioaktiivsusena.
Prootoni olemasolu ennustas Rutherford 1913.a. aga see avastati kuus aastat hiljem. Rutherfordi arvutused näitasid, et tuumas peavad olema ka teatud laenguta osakesed, mis avastati alles 1932.a. J.Chadwiki poolt uuringutes, et -osakestega pommitatud berülliumis tekkinud kiirgus kujutab endast neutronite voogu ( Nobeli preemia 1935 ) . Massilt

prooton 1,672623
neutron 1,674929 10 -27 kg
elektron 9,109534 10 - 31 kg

Tuuma massi esitatakse aatommassiühikutes ( u ) , mille aluseks on võetud neutraalse süsinikuisotoobi 6 C 12 mass, mis on täpselt 12 u ehk 1 u on 1 / 12 nimetatud aatomi massist.
1 u = 1,6605402 10 -27 kg

Sellel skaalal m p = 1,007276 u ning m n = 1,008665 u .

Tuuma massi väljendatakse ka energiaühikutes, kasutades seost E = m c 2 . Selle kohaselt kaasneb igasuguse energiamuutusega massi muutus, s. t .
E = m c 2 = u c 2
E = 1,6605 10 - 27 ( 2,9979 10 8 ) 2 = 14,924 10 - 11 J

Et aatomifüüsikas on otstarbekas mõõta energiat elektronvoltides

1 e V = 1,6022 10 - 19 J , siis E = = 931,5 M e V

massi muutusele ühe aatommassiühiku võrra vastab siseenergia muutus 931,5 M e V ehk

= 931,5
Aatommass on aatommassiühikutes väljendatud aatomi mass, massiarv on aatommassile lähim täisarv, mis on võrdne tuuma prootonite ja neutronite koguarvuga.

Tuuma massi mõõtmiseks konstrueeris Francis Aston Cambridges 1919.a. massspektrograafi, mille tööpõhimõte on järgmine: Vaakumkambrisse, milles on homogeenne magnetväli, suunatakse ioonid , mille kiirus on teada. Olgu magnetilise induktsiooni vektor B risti joonise tasapinnaga ja suunatud meie poole. Magnetväljas liikuvale ioonile mõjub Lorentzi jõud F L = Bqov. Lorentzi jõud on jääv ja kiirusega risti. Seetõttu liigub ioon ringjoonel kesktõmbekiirendusega a = v 2 / r ja langeb vaakumkambris olevale fotoplaadile. Newtoni teise seaduse kohasest .Siit B qo v = m
ja m =
.Kui B, qo ja v on konstandid, on iooni mass võrdeline ringjoone raadiusega. Seepärast satuvad erineva massiga ioonid fotoplaadi erinevatesse kohtadesse . Määranud ringjoone raadiuse, saame arvutada iooni massi.. Nüüdisajaks on massspektromeetri suhteline piirviga 10 - 5 %.









Tuumi, mis sisaldavad sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid ehk tuumi,
milledes prootonite ja neutronite arvud ei lange kokku, nimetatakse isotoopideks. Seejuures on nende nn. erisortide aatommassid juba täisarvulised, vesiniku aatommassi täisarvkordsed.

Isotoopide füüsikalis-keemilised omadused on peaaegu identsed, sest nende elektronkatted on kõigil isotoopidel ühesugused. Enamik looduslikke keemilisi elemente on isotoopide segud , millest tulenevad elementide mittetäisarvulised aatommassid. Keemilise elemendi ühed isotoobid võivad olla stabiilsed, teised radioaktiivsed .



















Nukleonide vastastikmõju iseloomustatakse energeetiliselt tuuma seoseenergiana, see on võrdne tööga, mis kulub tuuma lahutamiseks koostisosadeks. Tuuma seoseenergia on töö, mis tuleb teha selleks,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Füüsika konspekt #1 Füüsika konspekt #2 Füüsika konspekt #3 Füüsika konspekt #4 Füüsika konspekt #5 Füüsika konspekt #6 Füüsika konspekt #7 Füüsika konspekt #8 Füüsika konspekt #9 Füüsika konspekt #10 Füüsika konspekt #11 Füüsika konspekt #12 Füüsika konspekt #13 Füüsika konspekt #14 Füüsika konspekt #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 112 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor andres4 Õppematerjali autor

Lisainfo

Tuumafüüsika konspekt,TUUMAKIIRGUSE BIOLOOGILINE TOIME, valemid,tekst ja ülesanded lahendamiseks
tuumafõõsika , kospekt , füüsika valemid , füüsika ülesanded

Mõisted

Sisukord

  • Et aatomifüüsikas on otstarbekas mõõta energiat elektronvoltides

Teemad

  • TUUMAFÜÜSIKA KONSPEKT
  • elektronkatte struktuuri
  • ulatusega
  • muundub või laguneb
  • loodusliku radioaktiivsusena
  • Rutherford 1913.a
  • a. J.Chadwiki
  • Massilt
  • prooton 1,672623
  • neutron 1,674929
  • elektron 9,109534
  • Tuuma massi esitatakse aatommassiühikutes ( u ) , mille aluseks on võetud neutraalse
  • süsinikuisotoobi
  • mass, mis on täpselt 12 u ehk 1 u on 1 / 12 nimetatud aatomi
  • massist
  • u = 1,6605402
  • m
  • = 1,007276 u ning m
  • = 1,008665 u
  • Tuuma massi väljendatakse ka energiaühikutes, kasutades seost E = m c
  • Selle
  • kohaselt kaasneb igasuguse energiamuutusega massi muutus, s. t
  • E =
  • m c
  • =
  • u c
  • E = 1,6605
  • 27
  • 2,9979
  • = 14,924
  • 11
  • e V = 1,6022
  • 19
  • J , siis
  • = 931,5 M e V
  • massi muutusele ühe aatommassiühiku võrra vastab siseenergia muutus 931,5 M e V ehk
  • = 931,5
  • Aatommass on aatommassiühikutes väljendatud aatomi mass, massiarv on aatommassile
  • lähim täisarv, mis on võrdne tuuma prootonite ja neutronite koguarvuga
  • Tuumi, mis sisaldavad sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid ehk tuumi
  • milledes prootonite ja neutronite arvud ei lange kokku, nimetatakse isotoopideks
  • Seejuures on nende nn. erisortide aatommassid juba täisarvulised, vesiniku aatommassi
  • täisarvkordsed
  • seoseenergiana
  • Tuuma seoseenergia on töö
  • mis tuleb teha selleks, et viia tuuma nukleonid üksteisest sellisele kaugusele, kus nad
  • üksteist enam ei mõjuta
  • potensiaalne energia
  • Seoseenergia on
  • potensiaalse energia erinevuse mõõt
  • Mida suurem see on, seda väiksem on aatomi või tuuma potensiaalne energia ja seda
  • seoseenergia
  • Ühe nukleoni kohta tulevat seoseenergiat nimetatakse eriseoseenergiaks
  • tuuma mass on alati väiksem tuuma
  • moodustavate prootonite ja neutronite masside summast
  • < Z m
  • N m
  • kus M
  • tuuma (seisu)mass
  • m
  • prootonimass
  • neutroni mass
  • Z - laenguarv
  • N - neutronite arv
  • M = Z m
  • N m
  • M
  • osakeste liitumisel
  • kaotsiläinud potensiaalse energia mass
  • E = E
  • M c
  • = ( Z m
  • 5 M eV
  • radioaktiivsuseks
  • Ra ja Po
  • Th, Ac
  • A
  • Z -2
  • A -4
  • ergastatud
  • mestabiilseks
  • RADIOKTIIVSE KIIRGUSE LAHUTAMINE MAGNETVÄLJAS
  • RADIOAKTIIVSE KIIRGUSE LÄBIMISVÕIME
  • TUUMA RADIOKTIIVNE ALFA- JA BEETALAGUNEMINE
  • Aatomis välisest kihist
  • tekkinud auk võimaldab keemilist reaktsiooni
  • Olulisemate kiirgusdooside allikate jaotus
  • RADIOAKTIIVSUSE MUUTUMINE AJAS . POOLESTUSAEG
  • Poolestusaeg T on ajavahemik, mille jooksul laguneb pool vaadeldava radioaktiivse
  • elemendi tuumadest
  • N = N
  • sest e
  • = 2
  • N =
  • kui T = t
  • bekrellides ( Bq )
  • kürii ( Ci ) . 1 Ci = 3,7 10
  • ehk 1 Ci = 3,7 10
  • / s
  • TUUMAKIIRGUSE BIOLOOGILINE TOIME
  • grei(Gy)
  • Gy = 1 J / kg
  • suhteliseks bioloogiliseks
  • efektiivsuseks
  • efektiivse
  • siivert ( Sv)
  • Efektiivne doos[Sv] = neeldunud doos [Gy] * SBE
  • TUUMAREAKTSIOONID
  • Irene ja Frederic Joliot - Curie
  • ühinemisreaktsioonideks
  • Raskete tuumade lõhestumisel
  • 3
  • Q
  • 3
  • Q
  • Vabenud neutronid tekitavad aga uusi reaktsioone, mille tulemusena
  • ahelreaktsioon
  • tuumapommi
  • Aatompommis
  • U - 238
  • Sünteesreaktsioonil
  • termotuumareaktsioonideks
  • 3,3 MeV
  • 6 MeV
  • 4,1 MeV
  • Termotuumapommis ehk vesinikupommis
  • ENERGIA TUUMAREAKTSIOONIDEST
  • AATOMIELEKTRIJAAM
  • Ülesanded
  • E
  • E =

Kommentaarid (5)

kristjantxx profiilipilt
kristjantxx: väga imelikud vahed on konspektis sees, kas seal ei peaks mitte pildid olema??

00:11 26-04-2009
woman16 profiilipilt
woman16: väga hea mind aitas
21:49 29-03-2010
eppalas profiilipilt
eppalas: aitas küll
00:18 19-01-2011


Sarnased materjalid

14
docx
FÜÜSIKA KONSPEKT
11
doc
Füüsika konspekt
2
doc
Tuumafüüsika konspekt
105
doc
Füüsika konspekt
3
docx
Tuumafüüsika konspekt
8
doc
Füüsika konspekt
1
odt
Tuumafüüsika konspekt
2
docx
Füüsika konspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !