Veetaimede hulgas on mitmeid, mis levivad võõrliikidena Mitmed neist paljunevad vegetatiivselt varretükikeste kaudu. Eestis on näiteks selline võõrliik Kanada esikatk. 1) ujutaimed ehk lemniidid 2) veesisesed taimed(sünonüümid: submerssed, sukeltaimed) 1) põhjataime isoetiidid(tuttidena või madala vaibana veekogu põhjas juurdunult) 2) samblad 3) mändvetikad 1) elodeiidid 1) nõrgalt juurdunud ehk tserattofilüüdid 1) ujulehtedega (ujulehised) taimed ehk nümfeiidid 4. kaldaveetaimed ehk feloüüdid Lisaks eelmainituile on ka amfiibsei taimi ( nt ristlemmel (Lemna trisulca), kes võivad sõltuvalt tingimustelt kasvuvormi muuta. 5 Veereostused Veereostuse mõju kaladele
KALDAVEETAIMED. Kolmandaks rühmaks on veepiirist kõrgemal kasvavad, liigniiskele pinnasele kohastunud HÜGROFÜÜDID e. niiskuselembesed taimed. Kaldaveetaimede ja niiskuslembeste taimede vahele on raske kindlat piiri tõmmata. Üldiselt lähtume tüüpilisest, keskmise veetasemega südasuvisest olukorrast. 3. Millisteks eluvormideks jagunevad veesisesed taimed? Põhjataimed; Elodeiidid - põhja kinnitunud, veesisesed taimed, õisik veepinna kohal; Tseratofülliidid - nõrgalt kinnitunud veesisesed taimed, võivad kerkida pinnakihti. 4. Kuidas defineeritakse litoraali? Kui sügavale see meie järvedes tavaliselt ulatub? Mis on ripaal? LITORAAL - taimedest hõivatud vöönd järves või meres (tavamõistes). Eesti järvedes kasvavad kaldaveetaimed enamasti kuni 2 m sügavusel. Jõgede kaldapiirkonda nimetatakse ripaaliks. 5
õhukäikudega. Gaasivahetuse soodustamiseks on olemas kahesugused lehed veesisesed õrnad ja veepinnal ujuvad nahkjad lehed. Vastavalt lehtede asendile veepinna suhtes ja taime kinnitumisele veekogu põhjale jaotas Du Rietz veetaimed järgmisteks rühmadeks: 1. Isoeedid põhja kinnituvad veesisesed taimed (penikeeled, lahnarohud). 2. Nümfeelid kinnituvad põhja, kuid on olemas veesisesed kui ka veepinnal ujuvad lehed (vesiroosid, vesikupud, ujuv penikeel). 3. Elodeiidid vees hõljuvad ja harva põhja kinnituvad taimed. Toitainete hankimine toimub rippuvate juurte, varte ja lehtede pinnaga (vesikatk, vesihernes). 4. Lemniiidid ujuvad vabalt vee pinnal, juured ripuvad vette, lehtede ülapool on kaetud tugeva kutiikulaga (lemled, vesilääts, kilbukas, vesipähkel). Mõnel veetaimel (eriti vesirooside taolistest) on lehe allkülje epidermis haustorid toitaine vastuvõtuks
Hüdrofüüdid on veetaimed mille uuenemispungad paiknevad vees või veekogu põhjas ning lehed on veealused või ujuvad veepinnal. Omakorda veetaimed jagatakse : põhja kinnituvateks veesisesteks taimedeks — isoetiidideks nt lahnarohud, kaeluspenikeel, kardhein, põisadru, agarik (furtsellaaria); põhja kinnituvateks ja esinevad nii veesisesed kui veepinnal ujuvad lehed — nümfeiidid nt vesiroosid, vesikupud, ujuv penikeel; vees hõljuvad ja harva põhja kinnituvad taimed — elodeiidid nt vesihernes, vesikarikas, vesikatk; veepinnal ujuvad taimed — lemniidid nt lemled, vesilääts, kilbukas. 6) Koosta skeem ökosüsteemi komponentidest! 7) Loetlege ökoloogilistest teguritest bioloogilised tingimused. Liigisisesed ja liikidevahelised suhted, konkurents, sümbioos (parasitism, kommensalism, mutualism), inimtekkelised tegurid. 8) Miks kogunevad toiduahela lülidesse keskkonnamürgid? Kuidas muutub mürkide sisaldus erinevatel troofilistel tasemetel?
liigirikkam (leidub mitmete muutuste suhtes tundlike liikide vastseid. Veetaimede eluvormid: Veetaimede eluvormidel on seos veekogu ökoloogiaga: A - kaldataimed, kes kasvavad ajutiselt kuival ( tarnad, kollane võhumõõk; varsakabi, kõrkjad jt.); B - kaldavee taimed (h. kuuskein, hundinui, luigelill jne); C - ujulehtedega taimed, kes kinnituvad veekogu põhja (nümfeiidid vesiroos, vesikupp); D - veepinnal ujuvad taimed (elodeiidid - vesihernes, kanade vesikatk); E - veesisesed taimed, kes kinnituvad veekogu põhja (isoetiidid lahnarohi, näkirohi, vesilobeelia); F - vees vabalt ujuvad taimed (lemniidid - lemmel, konnakilbukas). Kaldaveetaimed ja ujulehtedega taimed on vee keemilise koostise suhtes vähemnõudlikud. Düstroofsetes järvedes kasvab väike vesiroos, valge vesiroos kasvab ka eutroofsetes veekogudes. Vesi soojeneb aeglaselt, seetõttu veetaimed saavutavad maksimaalse biomassi suve teisel poolel