"Elektritehnika" - 11 õppematerjali

Autoelektroonika ja mootori diagnostika

Risttabelid

114 13 153 112 38 18 198 72 32 122 100 69 20 217.5 32 6 9 59 136 12 18 194 7 7 566 177 65 950.5 Eriala TootmiskorAutotehnika Elektritehnika Hoonete eh 39 47 29 46 TeedeehituTransport ja(empty) Total Result 13 44 1 219

Algandmed

Venelane Tallinn Autotehnika Eestlane Maaasula (maakonnakeskus, Autotehnika Eestlane Suur linn (Tartu, Pärnu, Na Autotehnika Eestlane Tallinn Autotehnika Venelane Tallinn Autotehnika Eestlane Tallinn Autotehnika Eestlane Tallinn Autotehnika Eestlane Tallinn Autotehnika Eestlane Maaasula (maakonnakeskus, Autotehnika Eestlane Muu linn Elektritehnika Eestlane Muu linn Elektritehnika Eestlane Maaasula (maakonnakeskus, Elektritehnika Eestlane Maaasula (maakonnakeskus, Elektritehnika Eestlane Tallinn Elektritehnika Eestlane Muu linn Elektritehnika Eestlane Muu linn Elektritehnika Eestlane Tallinn Elektritehnika Eestlane Maaasula (maakonnakeskus, Elektritehnika Eestlane Maaasula (maakonnakeskus, Elektritehnika

Digivahendid

3 4 Kuni 30% 5 4 4 Kuni 10% 7 5 4 Kuni 20% 12 5 4 Kuni 30% 6 4 4 Kuni 10% 2.5 5 2 Kuni 20% 5 3 4 Kuni 10% 7 8. Sugu 9. Rahvus 10. Elukoht 11. Eriala Mees Eestlane Tallinn Transport ja logistika Mees Eestlane Tallinn Autotehnika Mees Eestlane Maa-asula (maakonnakeskus Hoonete ehitus Mees Muu Muu linn Elektritehnika Mees Eestlane Tallinn Transport ja logistika Mees Eestlane Tallinn Rakendusgeodeesia Naine Eestlane Tallinn Transport ja logistika Mees Eestlane Tallinn Transport ja logistika Naine Eestlane Maa-asula (maakonnakeskus Transport ja logistika Mees Eestlane Maa-asula (maakonnakeskus

Maailm esimeses maailmasõjas

- vabariik - ühiskond sisemiselt lõhestunud vabariiklasteks ja monarhistideks - majandus aeglustus - pidi makse maksma saksamaale - masinatööstus hakkas kasvama - mootorite tootmine sai suure tõusu - moevaldkond 3- Saksamaa: - föderatiivne liitriik - mitu konservatiivset ja mitu liberaalseid parteid - sotsialistidest sai suurim partei - elektritehnika ja keemiatööstus arenesid kiiresti - juhtiv riik maailmas keemiatööstuses 4- Venemaa: - tööstuslik tõus - tollisõda saksamaaga - suurim viljatootja - rubla kullastandart - maailma suurim raudtee sai valmis - hiigelettevõtted 5- Ameerika Ühendriigid: - peamine tööstusharu metallurgia - massiline immigratsioon - areng kõigis valdkondades

Keemilised Vooluallikad

Ka neid on erinevat tüüpi: pliiakud, leelisakud, tsink-hõbeelemendid jne. Kütuseelement on erilist tüüpi galvaanielement, milles toimub kütuse aeglane oksüdatsioon (,,leegita põlemine") ja reaktsioonil vabaneva energia eraldumine elektrienergiana. Inimene kasutab keemilisi vooluallikaid igapäevaelus väga aktiivselt ja tõenäoliselt ei kujutaks me oma elu ilma nendeta ettegi ­ keemilised vooluallikad on muutnud inimese eluviisi liikuvamaks, sest elektritehnika on muutunud tänu keemilistele vooluallikatele teisaldatavaks. KIRJANDUSE LOETELU 1. Ahmotov, N. 1974. Anorgaaniline keemia. Tallinn: Valgus. 2. ENE 2 = Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 2. köide. 1987. Tallinn: Valgus. 3. Karik, H.; Palm, U.; Past, V. 1981. Üldine ja anorgaaniline keemia. Tallinn: Valgus. 4. Korzev, P. 1963. Keemia teatmik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 5. Timotheus, H. 1999. Praktiline keemia. Riia: Avita. 6. Vlassov, L.; Trifonov, D. 1970

Keemilised vooluallikad

Ka neid on erinevat tüüpi: pliiakud, leelisakud, tsink-hõbeelemendid jne. Kütuseelement on erilist tüüpi galvaanielement, milles toimub kütuse aeglane oksüdatsioon („leegita põlemine”) ja reaktsioonil vabaneva energia eraldumine elektrienergiana. Inimene kasutab keemilisi vooluallikaid igapäevaelus väga aktiivselt ja tõenäoliselt ei kujutaks me oma elu ilma nendeta ettegi – keemilised vooluallikad on muutnud inimese eluviisi liikuvamaks, sest elektritehnika on muutunud tänu keemilistele vooluallikatele teisaldatavaks. KIRJANDUSE LOETELU 1. Ahmotov, N. 1974. Anorgaaniline keemia. Tallinn: Valgus. 2. ENE 2 = Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 2. köide. 1987. Tallinn: Valgus. 3. Karik, H.; Palm, U.; Past, V. 1981. Üldine ja anorgaaniline keemia. Tallinn: Valgus. 4. Koržev, P. 1963. Keemia teatmik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 5. Timotheus, H. 1999. Praktiline keemia. Riia: Avita. 6. Vlassov, L.; Trifonov, D. 1970. Huvitavat keemiast

Referaat Saksamaa

tuntuim lennukompanii on Lufthansa. Saksamaa toodab nii enda kui ka kogu maailma tarbeks mitmesuguseid sõidukeid, autodest on tuntumad BMW, Volkswagen, Mercedes Benz jm. Saksamaa väliskaubandus on juba aastaid maailmas püsinud teisel kohal USA järel ja enne Jaapanit. Peamised kaubandusparnerid on Euroopa Liidu liikmesriigid, kuhu Saksamaa ekspordib rohkem kui 50% kaubast. Eksporditavatest kaupadest moodustavad suure osa autod, tööpingid, elektritehnika, optikaseadmed, erinevad plastmassid, ravimid, värvid ja väetised. Imporditavateks kaupadeks on põhiliselt tooraine, mis läheb tööstustoodangu valmistamiseks, sest tööstus moodustab Saksamaa majanduse põhiosa. 4 http://www.vm.ee/est/kat_228/ (19.02.2009) 5 www.miksike.ee/docs/lisa/9klass/8teema/loodus/keskeuroopa.htm (19.02.2009) 11 3.1 Tööstus Tööstustoodangu mahult jääb Saksamaa maha vaid USA-st ja Jaapanist

Elektrotehnika laboritööd

41 8. Poljakov, V. (1980). Elektrotehnika praktikum keskkoolile. Tallinn: Valgus. 9. Popov, V., Nikolajev, S. (1970). Elektrotehnika. Tallinn: Kirjastus "Valgus". 10.Puurand, H. (1991). Üldelektrotehnika. Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. 11.Prosin, V. (2004). Elektrotehnika laboratoor-praktilised tööd (vene keeles). Moskva: Trükkimiskeskus Akadeemia. 12.Pütsep, R. (1998). Elektrotehnika. Tallinna Transpordikool. 13.Pütsep, R. (2000). Elektritehnika ja elektroonika. Tallinna Transpordikool. 14.Toomla, H. (1988). Elektrotehnika laboratoorsete tööde vihik. Tallinn: ENSV Riiklik Kutsehariduskomitee Õppe ­ Metoodikakabinet. 15.Toomla, H. (1992). Elektritehnika rakenduslik osa. Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. 16.Umborg, J. (1992). Elektrotehnika laboratoorsed tööd. Tallinna Pedagoogikaülikool. 17.Verlag Europa-Lehrmittel. Fachkunde Elektrotechnik. Nourney, Vollmer GmbH & Co, 1999. 18.Võrk, R., Mägi, V. (1989)

Elektrotehnika vastused

Ka neid on erinevat tüüpi: pliiakud, leelisakud, tsinkhõbeelemendid jne. Kütuseelement on erilist tüüpi galvaanielement, milles toimub kütuse aeglane oksüdatsioon (,,leegita põlemine") ja reaktsioonil vabaneva energia eraldumine elektrienergiana. Inimene kasutab keemilisi vooluallikaid igapäevaelus väga aktiivselt ja tõenäoliselt ei kujutaks me oma elu ilma nendeta ettegi ­ keemilised vooluallikad on muutnud inimese eluviisi liikuvamaks, sest elektritehnika on muutunud tänu keemilistele vooluallikatele teisaldatavaks. 6. Mõõtmised alalisvooluahelas. Mittelineaarsed alalisvooluahelad Elektrotehnikas ja elektroonikas on kasutusel ka mitmesugused mittelineaartakistid. Mittelineaartakistitakistus sõltub välismõjuritest · temperatuurist (termotakisti: termistor ja posistor) · pingest (varistor) · valguskiirgusest (fototakisti) · magnetväljatugevusest (Halli andur) · mehaanilisest deformatsioonist (tensotakisti)

Elektrotehnika alused

(ETA õppevahend tehnikumile (põhiaine)), 1981. 118 lk. R. Võrk, V. Mägi. Elektrotehnika. Õpik mitteelektrotehniliste erialade üliõpilastele. Tln.: Valgus, 1989. 391 lk. L. Bengtson, L. Bergström, I. Ewaldz, E. Milthon, L. Nordlund, E. Soomägi. 1. raamat. Elektrotehnika I. Alalisvooluahelad. Tln.: Natura-E, 1993. 154 lk. H. Puurand. Üldelektrotehnika. Tln.: Valgus, 1996. K. Timpmann. Füüsika IX klassile. Elektriõpetus. Tln.: Koolibri, 1999. 158 lk. R. Pütsep. Elektritehnika ja elektroonika. Õpik kutseõppeasutuste õpilastele. Tallinn, 2000 (Tallinna Transpordikool). 220 lk. Elektrotehnikaõpikuid mehhatroonikuks õppijaile Jukka Ahoranta, Jaakko Ahoranta. Sähkötekniikan ja elektroniikan perusteet. WSOY Mekatroniikka, Porvoo, 1999. 263 s. Elpers, H. Meyer, N. Meyer, Marquart, Nabbefeld, Skornitzke, Willner, Ruve. Mechatronik Grundstufe. 3. Auflage. Kieser Verlag GmbH, Neisäß, 2000. 336 s. Elpers, H. Meyer, N