Berliini teletorn
Berliinis on palju erinevaid
ning huvitavaid vaatamisväärsusi ja turismimagneteid, kuid
kindlasti mitte nii kõrget nagu Berliini teletorn. Berliini teletorn
asub Mitte rajoonis , mis hõlmab kesklinna ja paljusid
valitsusorganeid. Mitte rajooni keskplats on Alexanderplatz, kus
asubki kuulus Berliini teletorn. Berliini teletorn on üks
viieteistkümnest kõige külastatavamast ehitisest Saksamaal. Aastas
külastab teletorni umbes miljon turisti. Teletorn on 368 meetrit
kõrge ja ka ühtlasi kõrgeim hoone terves Saksamaa Liitvabariigis.
Aga Euroopas on ta kõrguselt auväärsel neljandal kohal. Torni
praegune omanik on Saksa Raadio.
Berliini teletorni
ehitamist hakati planeerima juba 1950 aastal, aga ehitustööd
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Kõik kommentaarid