tootmisviis. Heaks näiteks on Hiina, mille suurlinna piirkonnad on tehnoloogiliselt väga arenenud, aga maapiirkondades kasutatakse endiselt väga algelisi põlluharimisvõtteid. Viimaseks arengumaade mahajäämuse põhjuseks on rahvusvahelise kaubanduse praegune kuju, kus tegu on pigem ühepoolse sõltuvuse süsteemiga. Suurte korporatsioonide emaettevõtted asuvad tööstusriikides ja tehased arengumaades. (Parts 2000:55) Peamiseks põhjuseks arengulõhe tekkimisel võib olla ajalooline viis kuidas alasid koloniseeriti. On vahe, kas maad koloniseeriti vaenulikult relvajõuga või pigem majanduslikult koostööd tehes, sellest on tingitud nende riikide tänapäevane areng. Head näide on Suurbritannia kolooniad Põhja-Ameerikas ja Portugali ning Hispaania kolooniad Lõuna-Ameerikas. Kui vallutav riik tegeles koloniseeritud riigis kaubavahetuse ja arendamisega siis saab see riik praegu paremini hakkama kui see ala, kuhu mindi vaenulikult.
Peamiselt puudutab see arengumaid, kus mahajäämus võrreldes arenenud on riikidega on meeletult suur ja omavahel neid riike võrrelda ei annagi. Siinkohal võiks tuua ka näite: kui Eestis loetakse absoluutse vaesuse piiriks 174 eurost kuusissetulekut inimese kohta, siis arengumaades on see 30 eurot – põhivajaduste jaoks nagu toit, peavari, haridus ja tervishoid - ehk umbes üks euro päevas. Kõige suuremaks probleemiks ja arengulõhe näitajaks on arengumaades valitsev toidukriis. Lihtne oleks sellele leida lahendust – saadame toiduabi. Seda lahendust ka kasutataks mingil määral, kuid seejuures tuleb siiski endale teadvustada, et tegu on kõigest lühiajalise abinõuga, sest inimesed saavad süüa täpselt nii palju ja nii kaua kuniks jätkub saadetud toiduvarusid, kuid edasi peab ikka minema iga inimene ise. Tuleks hakata mõtlema pikaajalise lahenduse peale. Nagu me teame, on meil asi lihtne –
ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. 11.4. Tulukonvergentsi toimumise eeldused vaeste ja rikaste riikide vahel: piisavalt kiire majanduskasvu korral suudavad vaesemad riigid arenenud riikidele järgi jõuda, kuid see võimalus on paljudele riikidele vaid teoreetiline. Kuni tulude absoluutne kasv on jõukates riikides kiirem kui vaestes, toimub riikide arengulõhe suurenemine ka juhul, kui vaesema riigi kasvutempo ületab jõukama riigi oma. Konvergentsiks kuluvat aega arvutatakse läbi valemi n=ln(Ya/Yb) / ln(kasv b/kasv a) Need arvutused kehtivad tingmusel, et tulude juurdekasv on stabiilne. 11.5.Majandustsüklite põhjused. Kas tsükleid saab majanduspoliitikaga mõjutada? Tsükleid iseloomustab aktiivsuse kasv üheaegselt mitmetes majandusvaldkondades, millele järgneb kokkutõmbumise periood. Tsüklid on korduvad, kuid mitte kindlalt fikseeritud
annaabi.ee 
