Alused: 1) alus+ sool alus +sool 2) aluse lagunemine kuumutamisel aluseline oksiid +vesi 3) alus happeline +oksiid sool +vesi 4) alus+ hape sool +vesi Soolad: 1)sool+ alus sool+ alus 2) sool+ hape sool+ hape 3) sool+ sool sool 4) sool +metall sool+ metall14. Kuidas saada oksiide, happeid, aluseid, soolasid? Oksiidide saamine: 1) Lihtaine +hapnik oksiid ( 2 Mg + O2 2 MgO ), 2) Liitaine+hapnikoksiid ( C8H18c12O28CO2+9H2O),3)Hüdroksiidaluseline oksiid+vesi ( 2 Fe(OH)3 Fe2O3 + 3 H2O), 4) Soolade lagunemine kuumutamisel ( CaCO3 CaO + CO2) Happete saamine : 1) hape +alus sool +vesi( H2SO4 + 2NaOH Na2SO4 + 2H2O) 2) hape+aluseline oksiidsool + vesi( 2HCl + MgO MgCl2 + H2O), 3) hape+ sooluus hape + uus sool( H2SO4 + Na2S Na2SO4 + H2S), 4) hape+metallsool+ vesinik( 2HCl + Zn ZnCl2 + H2) Aluste saamine: 1) hape
5%-line st, et 100 g lahuses on 5 g AgNO3 M (AgNO3) = 170 g/mol M (Ag) = 108 g/mol Kuna 100 g lahuses on 5 g, siis 5000 g lahuses on: 5000 g 100 g xg5g x = 250 g 250g 170 g/mol x g 108 g/mol x = 158,8 g Ag 12. Mitu m3 õhku kulub 10 liitri kütuse C8H18 põletamiseks? Kütuse tihedus 0,903 g/ cm3. m=*V=0,903*10000 cm3=9030 g M(C8H18)=114 g/mol n=m/M=9030/114=79,2 mol Mitu mooli hapnikku kulub 79,2 mooli kütuse põlemisel? C8H18 + 12,5O2 8CO2 + 9H2O 79,2*12,5=990 mol 1 mol 22,4 l 990 mol x l x = 22176 l = 22,2 m3 Õhku läheb vaja: O2 21% 21% - 22,2 m3 100% - x m3 x = 105,7 m3 13. Mitu grammi tahket NaOH-d kulub arvestuslikult 200 liitri H2SO4 lahuse neutraliseerimiseks kui väävelhappe lahuse pH=2? pH = -log[H+] pH = 0,01 n = M*V = 2 H2SO4 + 2NaOH = H2O + Na2SO4 M(NaOH) = 40 g/mol Seega läheb vaja 4*40 = 160 g NaOH-d
ß-kiirgust ning muundub tinaks. Indiumi füüsikalised omadused on see et ta on metall, kergsulav, värvuselt hõbevalge, tahke, pehme, keemistemperatuur 2000°C, sulamistemperatuur 156.6°C , tihedus 7,31 Mg/m3 ning vees mittelahustuv. Keemilised omadused on see et indiumi leidub looduses hajusalt lisandina tsingimaakides, indium on keemiliselt aktiivne, elektronnegatiivsus Paulingu järgi 1,78, nõrkaluseline. Ühendid: Fluoriidid: InF, InF3 · 3H2O, InF3 · 9H2O, InF3 Kloriidid: InCl, InCl2, InCl3 Bromiidid: InBr, InBr2, InBr3 Jodiidid: InI, InI3, In2I4 Hüdriidid: InH Oksiidid: InO, In2O3 Sulfiidid: InS, In2S3 Seleniidid: InSe, In2Se3 Telluriidid: InTe, In2Te3 Nitriidid: InN Indium pole biometall. Mõnede autorite arvates kuulub indium mürkmetallide hulka.
Nõrk kollakasroosa Hele kollakasroosa 0,5 õtm Hele kollakasroosa Kollakasroosa 1,0 ise Kollakasroosa Kollakaspunane 2,0 Kollakaspunane Erepunane > 2,0 läbiviimine Värvusskaala tegemiseks valmistati 100cm3 Fe2(SO4)3·9H2O alglahust rauasisaldusega 5 mg/dm3, mida omakorda lahjendati vajalike lahuste saamiseks. Valmistatud lahused olid järgmiste rauasisaldustega: 0,1 mg/dm3, 0,5 mg/dm3, 1,0 mg/dm3, 1,5 mg/dm3, 2,0 mg/dm3, 2,5 mg/dm3, 3,0 mg/dm3, 3,5 mg/dm3, 4,0 mg/dm3, 4,5 mg/dm3. Saadud värvusskaala on näha joonisel 1. 6 Joonis 1. Värvusskaala küljelt vaadates.
Koefitsiendid 8 ja 3 lähevad lähteainetes red ja oks ning saadustes vastavalt oks ja red ette. Nitraatioonide arv saadustes (83 + 31= 27) on keskkonna kordajaks. Oksüdeerija ja keskkonna koefitsientide summa annab tasakaalustatud reaktsioonivõrrandis lämmastikhappe koefitsiendi (3+27=30). Vee molekulide arv leitakse vesiniku aatomite arvu võrdsusest võrrandi paremal ja vasakul pool (30=34+2x; x=9) Vastus: 8Al + 30HNO3 8Al(NO3)3 + 3NH4NO3 + 9H2O Ülesanne: Tasakaalustada reaktsioonivõrrand Cl2 + KOH KClO3 + KCl + H2O 10 11 See on disproportsioneerumise reaktsioon. Cl2 on nii oksüdeerijaks kui ka redutseerijaks, keskkonnaks on KOH. 5Cl2(oks) + 1Cl2(red) + KOH(kk) 2KClO3 + 10KCl + H2O 20 (-) 2(-I) Cl2 + 2e 2Cl 2 5 20 (-) 2V 10 Cl2 - 10e 2Cl 10 1
2CH3NO2 + 1,5O2 ® N2 + 2CO2 + 3H2O 50,43 mol CH3NO2 põletamiseks kulub 37,82 mol O2 ehk 847,17 dm3 O2 ehk 4236,12 dm3 õhku sekundis. 1 kg C8H18 ruumala on 1420,45 cm3. Sellise koguse oktaani põlemisel eraldub 42 MJ energiat. Järelikult 36,91 MJ energia eraldumiseks on vaja põletada 1248,37 cm3 ehk 878,85 g ehk 7,71 mol oktaani. C8H18 + 12,5O2 ® 8CO2 + 9H2O 7,71 mol oktaani põletamiseks kulub 96,38 mol O2 ehk 2158,91 dm3 O2 ehk 10794,55 dm3 õhku sekundis. Sama energiahulga saamiseks on alkaani kütuse kogus küll väiksem (1248 cm3 ja 3500 cm3), kuid õhu tarbimise erinevus suurem (10 795 dm3 ja 4236 dm3). Tekib puhttehniline probleem: kuidas üldse nii suurt õhu hulka peaaegu momentaalselt põle- miskambrisse sisse suruda. Ja siis keemia natuke aitab! 11 5
· Alumiinumkloriid AlCl3 on samuti tähtis katalüsaator, mida toodetakse kloori reaktsioonil kas alumiiniumi või alumiiniumoksiidiga süsiniku juuresolekul: 2Al(s) + 3Cl2(g) 2AlCl3(s) Al2O3(s) + 3C(s) + 3Cl2(g) 2AlCl3(s) + 3CO(g) · AlCl3 on iooniline tahkis, kus iga Al3+ ioon on ümbritsetud kuue Cl- iooniga. · AlCl3 sublimeerub temperatuuril 192 °C dimeerina Al2Cl6. · AlCl3 heksahüdraadi kuumutamisel tekib HCl ja Al2O3: 2AlCl3·6H2O(s) Al2O3(s) + 6HCl(g) + 9H2O(g) 24. Miks erineb süsinik oma omadustelt märgatavalt teistest IVA rühma elementidest? · 14. rühma esimene element süsinik annab nii palju erinevaid ühendeid, et nendega tegeleb keemia eraldi haru. · Süsinik on tüüpiline mittemetall, mis annab mittemetallidega kovalentseid ja metallidega ioonilisi ühendeid. · Nii süsiniku kui räni oksiidid on happeliste omadustega. · Süsinik erineb oma omadustelt märgatavalt ülejäänud rühma liikmetest.
Alumiiniumkloriid- AlCl3 on samuti tähtis katalüsaator, mida toodetakse kloori reaktsioonil kas alumiiniumi või alumiiniumoksiidiga süsiniku juuresolekul: 2Al(s) + 3Cl2(g) 2AlCl3(s) Al2O3(s) + 3C(s) + 3Cl2(g) 2AlCl3(s) + 3CO(g) · AlCl3 on iooniline tahkis, kus iga Al3+ ioon on ümbritsetud kuue Cl- iooniga. · AlCl3 sublimeerub temperatuuril 192 °C dimeerina Al2Cl6. · AlCl3 heksahüdraadi kuumutamisel tekib HCl ja Al2O3: 2AlCl3·6H2O(s) Al2O3(s) + 6HCl(g) + 9H2O(g) Alumiiniumsulfaat- esineb kristallhüdraadina alumiiniumsulfaat-vesi ja alumiiniumkaaliummaarja koostises. Sulfaadi ja maarja lahusega immutatakse tekstiilkangaid enne värvimist, sulfaati kasut koagulandina veepuhastusjaamades. Maarja lahust kasut välispidiselt põletuslike protsesside ravil, varem tõkestati väiksemaid verejookse. 24. Miks erineb süsinik oma omadustelt märgatavalt teistest IVA rühma elementidest?
annaabi.ee 
