Aastal 2005 oli Eesti elanikkond kolmandal kohal väljarände valmiduse poolest Leedu ja Iirimaa järel. Peamised väljarännuriigid on Soome, Venemaa, Saksamaa, USA, Rootsi ja Suurbritannia. Lahkumine toimub intensiivseimalt maapiirkondades, kus on tööpuudus. Mehed lahkuvad hõlpsamini, kuid naasevad ka kiiremini. Naiste tagasirände protsent on selle eest madalam kui meestel. (Estonica.org: Sisse -ja väljaränne http://www.estonica.org/et/%C3%9Chiskond/Rahvastik/Sisse_-ja_v%C3%A4ljar%C3%A4nne/) Kuigi väljaränne Euroopa Liiduga ühinemise järel on siiamaani ühtlaselt kasvanud, pole rändesaldo reaalselt väga massiivselt kasvanud. See on tänu kasvavale tagasipöördujate hulgale. 2013 aasta seisuga on näiteks juba üks viiendik kõigist Soome kolinud eestlastest tagasi Eestisse naasnud. Samuti on suur tagasiränne Suurbritanniast ja Iirimaalt. (Graafik 4) (Statistikaameti andmebaas: http://www.stat.ee/)
Tallinn: Olion 3. Vetik, R . (2013) Eesti poliitika ja valitsemine 1991-2011. 4. Sarapuu, K. Avalik haldus. Lk 247-277 5. Kuusikko, K. Ametnike kohustus anda kodanikele nõu kui hea haldustava. European Public Law. Vol. 7 (2001) no. 3 6. Parrest, N. Hea halduse põhimõte Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. Juridica 2006 7. www.estonica.org/et/%C3%9Chiskond/Eesti_kodanike%C3%BChiskonna_areng/ Eesti_kodaniku%C3%BChiskonna_arengusuunad_viimasel_k%C3%BCmnendil_I/ 8. https://www.siseministeerium.ee/30410 Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon. 9. www.estonica.org/et/%C3%9Chiskond/Poliitiline_maastik_iseseisvumisest_ aastani_2006 Poliitiline maastik iseseisvumisest aastani 2006 10. http://www.horisont.ee/node/1958 Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2012 11
kasutavad strateegiat ja tehnikad. ALLIKALOEND Kingisepp, Leelo, Elle Sõrmus 2000. Ülevaade võõrkeeleõppe meetoditest. Tallinn: TEA Kirjastus. Kleinschroth, Robert 2000. Keelte õppimine. Kirjastus ERSEN. Nannetti, Remo L. 2004. Võõrkeelte õppimise käsiraamat. Kirjastus ERSEN. Praakli, Kristiina, Jüri Viikberg 2010. Eestlased ja eesti keel välismaal. Tallinn: Väljaandja Eesti Keele Sihtasutus. Kilgi, Annika 2009. Eesti keel maailma taustal.- http://www.estonica.org/et/ %C3%9Chiskond/Eesti_keel/Eesti_keel_maailma_taustal/ 02.12.2011 Proos, Ivi 2002. Eesti venelaste keeleoskuse trendid.- Eesti Päevaleht 05.07. http://www.epl.ee/news/arvamus/article.php?id=50925674
annaabi.ee 
