V: 1)Sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine), 2)forsseeritud industraliseerimine ning 3) jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine peaaegu kõikidel elualadel. 2. Milles seisnes nõukogulik maareform? Millised olid selle reformi tulemused? Maareform: 1940.aastal alustatud, lõpule viidi 1945aasta kevadel. Jätkus siiski 1947. suveni. Nõukogulik maareform tähendas esmalt maa sundvõõrandamist ehk riigistamist: aastatel 1944-1947 võõradati Eesti NSV-s üle 927000 hektari maad. Talude max suurus 30 ha. Tulemused: ei parandanud maal sotsiaalseid ega majanduslikke olusid, rääkimata inimestevahelistest suhetest. Uusmaasaatjate majapidamistest ei kujunenud elujõulisi talusid. Maa võõrandamisega muudeti sageli elujõuetuks ka seni heas korras olnud talud. Pingestusid inimeste vahelised pinged, talupoegade õlul lasusid mitmesugused riiklikud koormised ja kohustused. Hakati moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. 3
aina rohkem maha ·Esmatarbekaupade puudus ·Vahe Baltimaade ja arenenud maailma elatustaseme vahel süvenes ·Tugevnes tsensuur 20. Kuidas muutusid nõukogude võimu taaskehtestamisega Eesti piirid ja halduskorraldus? 20. Maakondade asemel moodust. maarajoonid. Eesti NSV koosseisust eraldati Petseri ja Ibroska, Leningradi Oblastiga liideti Narva jõe tagused alad 21. Mis olid 1940. aastate sotsialistliku maareformi eesmärgid ning tagajärjed Eesti NSV-s? 21. Sundvõõrandati 927000 ha maad; rajati sovhoose või jäeti reservi; riigistati Saksa kolonistide, Eestist põgenenute ja peremeheta jäänud maaldused ja maad; riigistatud maid hakati tagasi andma taluteenijatele, väikemaapidajatele ja maatameestele; ettevalmistati kolhooside rajamist. Kokkuvõttes kogu asi ei õnnestunud. 22. Seleta ühismajandite loomisega seotud mõisteid: 1) sovhoos; 2) kolhoos. Sovhoos-NSV Liidus riiklik põllumajandusettevõte, mille maa ja vara(hooned,
ehitusmaterjalide tootmist ning nõudis töötajaid. Industrialiseerimise käigus kadus lõplikult erasektor tööstuses. *Viimased väikeettevõtted Eestis riigistati 1947. aastal. *Põllumajanduses oli esimeseks nõukogulikuks ümberkorralduseks 1940 alustatud maareform. Vastav seadus maareformi ennistamiseks võeti ENSV ülemnõukogu poolt vastu 1944 septembris. *Nõukogulik maareform tähendas eelkõige sundvõõrandamist e. riigistamist: 1944-1947 võõrandati ENSVs üle 927000 ha maad, uusmaasaajad said sellest 2/3 ja riik 1/3. Sõjajärgse maareformiga määrati talude maksimaalseks suuruseks 30 ha (Saksaga koostööd teinud peredel 6 ha). 1947 aasta suveks oli ENSV territooriumil umber 136000 talumajapidamist, neist 1/3 uusmaasaajad, 1/3 maareformiga vähendatud talud ja 1/3 puutumata talud. Maareform ei teinud midagi paremaks. *Uusmaasaajate majapidamistest ei kujunenud midagi silmapaistvat. Edukad talud, millelt maad võeti, varisesid kokku.
annaabi.ee 
