linnakodanike pojad. Õppijate arv oli ülikooli taasavamisel alla 50, 20-ndate aastate keskel 450, 50-ndail aastail 600. Ülikoolil oli kindel osa balti-saksa haritlaste ettevalmistamisel. Vahetum seos eestlaste eluga, eriti maaelanikkonnaga ilmnes rahvahariduse vallas. • ÜIiõpilaste arv kahekordistus mõnekümne aastaga. Suurim osa üliõpilastest omandas arstikutset. Õppijate arvult teisel kohal oli õigusteadus. • 90ndail aastail haaras üldine venestamine ülikooligi, nii et õppekeeleks sai (peale usuteaduskonna) vene keel ja kogu ülikooli elu allutati senisest märksa jäigemalt riigivõimu ettekirjutustele. Saksa ülikoolist vene ülikooliks muutumine avas uksi ka vaesematele eestlastele. • Üliõpilaspere vaesem osa, kuhu kuulusid ennekõike eestlased, oli sageli sunnitud õppimise katkestama aineliste võimaluste puudumise tõttu
vastutust ebanormaalse elu eest, kannab kurjust oma hinges ja avaldab oma käitumises. (Ametniku surm, Paks ja peenike). Lastest vaeslaste kibe elu võõraste voli all (Magada tahaks, Vanka), heledamad lapsepõlve elumuljed (Grisa). Filosoofilised. Raamatu "Sahhalini saar" kallal töötas ta kolm aastat. Selles on juttu sunnitöölt vabanenud asunike ja nende perekondade argipäevast. 90ndail kirjutas ta põhiliselt novelle/jutustusi (Palat nr 6, Daam koerakesega, Duell) ja ka proosat (Maja ärklitoaga ). Oma tuntud komöödiad ja draamad kirjutas ta 1890. aastate lõpus ja uue sajandi algul. Kajakas ja Onu Vanja (1896), Kolm õde (1900), Kirsiaed (1903), Ivanov. 16.2. Eesti luule 19601970. aastatel. V. Luik, J. Kaplinski, H. Runnel, J. Viiding, A. Alliksaar. Paari luuletuse analüüs.
inimene"(väikekodanlane) pole üksnes ohver, vaid et ka tema kannab vastutust ebanormaalse elu eest, kannab kurjust oma hinges ja avaldab oma käitumises. (Ametniku surm, Paks ja peenike). Lastest- vaeslaste kibe elu võõraste voli all (Magada tahaks, Vanka), heledamad lapsepõlve elumuljed (Grisa). Filosoofilised. Raamatu "Sahhalini saar" kallal töötas ta kolm aastat. Selles on juttu sunnitöölt vabanenud asunike ja nende perekondade argipäevast. 90ndail kirjutas ta põhiliselt novelle/jutustusi (Palat nr 6, Daam koerakesega, Duell) ja ka proosat (Maja ärklitoaga ). Oma 54 tuntud komöödiad ja draamad kirjutas ta 1890. aastate lõpus ja uue sajandi algul. Kajakas ja Onu Vanja (1896), Kolm õde (1900), Kirsiaed (1903), Ivanov. ,,Paks ja peenike" Nikolai raudtee vaksalis kohtusid kaks head tuttavat: üks paks ja teine peenike. Kohtudes hakkas