l6mm ia alumiseks mdodukso :,0 ni' TlrastikukoostisvastabEVS-EN nimeltsuuema -Blto# *td;tiJa ftt lisa 1' tabel1) iihem66odusega' s6elaaval?ibindoli fraktsioonisakillustikutite-is"ts -il#"is saadud16mmsuurust 100%.mistiletabveidi etteneihtud 85-99o/o' '7 Killustikus fiaktsiooniga4-8nm moodustasplaatjateja nOeljatteradehulk 5,5% kogu proovist.Kitlustikus ftaktsiooniga8-l6mm moodustasplaatjateja nieljate temdehulk 12,0%kogu proovist.Kuna trlimakspiiriks on killustiku sobfufueseisukohalt350lo,siis on meiekillustik sobiv. Killustiku ftaktsiooniga+smm tugevusneitajaDo oli 13,57o,killustiku tugerusmarkon seega800.Killustiku fraktsiooniga8-16mmnrgevusnaitajaDp oli 17,0%,killustiku tugevusmarkon seega600. VastusedkUsimustele 1
mikrotorukesel) Mikrotorukeste mootorvalgud saab jagada kinesiinideks (+suunalised) ja düeniinideks (-suunalised). Kinesiini molekul on dimeer kahest raskest ja koahest kergest ahelast. Molekul koosneb kolmest domäänist : 1. Globulaarsed pead mõlemil raskel ahelal (seostumine mikrotorukestega) ; 2. Raskete ahelate superspiraliseerunud osa ; 3. Rakete ahelate terminaalne osa, mis seostub kergete ahelatega ja transporditava vesiikuliga. Sammu pikkus 8nm. Düeniinid koosnevad 2-3 raskest ahelast, mis on komplekseerunud kergete ahelatega. Tavaliselt kaks pead. Düeniini molekul üksi ei ole suuteline liikumist tekitama. Et toimuks düeniini seostumine vesiikuliga, on lisaks vajalikud teised mikrotorukesi siduvad valgud, mis seovad vesiikulid ja kromosoomid mikrotorukestega. Ilmselt sama pikk samm umbes. Kirjeldage lühidalt aksoneemi ehitust ja nimetage piirkondi inimese organismis, kus sellised struktuurid paiknevad
BIOFÜÜSIKA ERIOSA Konspekti koostamisel on kasutatud loengumaterjale, Silverthorni „Human physiology“, Sartoriuse „Biofüüsika“, mõmmi konspekti ja internetis leiduvat materjali.s 24) Bioloogiliste membraanide struktuur. Membraanid moodustavad 80% loomsete rakkude kuivkaalust. Rakumembraani paksus on umbes 8nm. 1972 Singer-Nicolsoni mudel, mille kohaselt fosfolipiidid on kaksikkihis(seda teati juba varem) ning lisaks on nende vahel valgud, mis on võimelised ringi liikuma. Demonstreerimiseks liideti inimese ja hiire rakud- algul olid hiire valgud ühel pool rakku ja inimese omad teisel pool, kuid 40 min pärast olid valgud ühtlaselt jaotunud. Ka lipiidid saavad ühe lipiidikihi piires üsna vabalt liikuda, kuid vertikaalne „flip- flop“ liikumine on väga aeglane
Mikrotorukeste mootorvalgud saab jagada kinesiinideks (+suunalised) ja düeniinideks (-suunalised). Kinesiini molekul on dimeer kahest raskest ja kahest kergest ahelast. Molekul koosneb kolmest domäänist : 1. Globulaarsed pead mõlemil raskel ahelal (seostumine mikrotorukestega) ; 2. Raskete ahelate superspiraliseerunud osa ; 3. Rakete ahelate terminaalne osa, mis seostub kergete ahelatega ja transporditava vesiikuliga. Sammu pikkus 8nm. Düneiinid koosnevad 2-3 raskest ahelast, mis on komplekseerunud kergete ahelatega. Tavaliselt kaks pead. Düneiini molekul üksi ei ole suuteline liikumist tekitama. Et toimuks düeniini seostumine vesiikuliga, on lisaks vajalikud teised mikrotorukesi siduvad valgud, mis seovad vesiikulid ja kromosoomid mikrotorukestega. Ilmselt sama pikk samm umbes. Kirjeldage lühidalt aksoneemi ehitust ja nimetage piirkondi inimese organismis, kus sellised struktuurid paiknevad
annaabi.ee 
