· Lühema keevisõmbluse tugevustingimus: Q2 2 = [ ] 0, 7l2 A hk 40 10 3 = 0,078m 78mm 0,7 0,01 73 10 6 Q2 21 103 l2 A = = 0, 0429 m 43 mm 0, 7 hK [ ] 0, 7 0, 007 100 106 · Tegelik pikkus l1 = 176 + 10 = 186mm l 2 = 78 + 10 = 88mm 5. Sõlmlehe mõõtmed · 15mm Sõlmlehe tugevustingimus tõmbel N F = = [ ] A b2 - sõlmlehe paksus = 12 mm b2 - sõlmlehe laius · Sõlmlehe laius 340 10 3 F 300 103
tellistest vaheseinte suurimaks puuduseks. Tänu suurele massile on nad väga helipidavad 45...46dB. Vähendamaks tellistest vaheseina omakaalu, on otstarbekas vaheseinte ladumiseks ette näha õõntega telliseid. Seinad laotakse lubi või segamördil M25...50. 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 10 Kuni 3m kõrguste ja 6m pikkuste 1/2kivi vaheseinte sarrustamist ei nõuta. Kui vahesein on suurem, tuleb igasse neljandasse (88mm) või kuuendasse (65mm) rõhtvuuki panna 2...6mm ümarterassarrus. Sarruse otsad tuleb ankurdada hoone põhikonstruktsiooni külge. Sarrustatud vuugid laotakse tsementmördil. Avad tellistest vaheseintes kaetakse tavaliste r/bsillustega. 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 11 SÕRESTIKVAHESEINAD 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 12 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 13 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 14 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 15
65 0,95 0,85 0,75 0,70 0,65 100 1,15 1,00 0,90 0,80 0,75 150 1,30 1,20 1,10 1,00 0,95 200 1,45 1,35 1,25 1,15 1,10 =>250 1,55 1,45 1,35 1,25 1,15 Tellise laius on 120mm ning kõrgus 88mm, seega kujutegur tuleb 0,91. (Leitud interpoleerimise teel) Seega: normaliseeritud survetugevus kuiva proovikeha korral = 0,91*32,2 = 29,30 [N/mm2] Immutatud proovikeha korral = 0,91*25,4=23,11 [N/mm2] Töö järeldused Silikaattellise keskmiseks tiheduseks saime 1907 kg/m3. Silikaattellise tihedus peaks kuuluma vahemikku 1700..1900 kg/m3 [1]. Meie saadud tulemus on selle vahemiku piiril. Veeimavuseks massi järgi saime 10,5% ning mahu järgi 19,9 %. Hariliku silikaattellise
Külmakindlus Hariliku tellise külmakindlus on tavaliselt 25-35-50 tsüklit. Õõnestellisel ja kergtellisel on kõrgem. Täistellist reeglina välismüüritises ei kasutata. 3.4. Savitellise kasutamine Savitellis on kõige enamkasutatav keraamiline ehitusmaterjal. Neid on palju eriliike. Eestis on praegu suurim savitellise tootja Wienerberger. Eesti tellised on värvuselt punased , pruunid või oranzid. Telliste põhisuurused on 250×120×65mm ja 250×120×88mm. Täistellis. On ilma õõnteta kompaktne risttahukas, mõõtudega on 250x120x65mm.Tugevuse järgi jagatakse tellised tugevusklassidesse: 30; 25; 20; 17,5; 15; 12,5 ja 10.Tugevusklass näitab tellise survetugevust (N/mm2). Et tellis imeks endale mördi külge, peab tema veeimavus olema 8%. Külmakindlus peab olema 15 tsüklit, tihedus 1800-1900 kg/m3.Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt. Ülepõletatud tellis on osaliselt paakunud ja tumedam, alapõletatud tellis on kahvatu värvusega.
Kömmerling 88+. Kömmerling 76AD on uus kuluefektiivne profiilisüsteem, millega saavutatakse esmaklassiline akna soojapidavuse koefitsent kuni 0,9 W/m2k, ilma suurema hinnatõusuta. Kömmerling 76e kitsam lengi ja raami suhe jätab rohkem ruumi klaaspaketile, parandades akna valguse läbilaskevõimet ja fassaadi väljanägemist. 7 Kömmerling 88+ on tõeline “premium” toode. 88mm montaažisügavus, lisatihend profiili keskel, tihend klaaspakettide vahel – resultaadiks kvaliteetsed ja töökindlad aknad . Eriti soovitatakse kasutada kohtades, kus tuule- ja veepidavuse näitajad peaksid olema tavapärasest kõrgemad (kõrged korrused, mere ääres, lagendikul). 1.2 Kujunduse järgi Levinuim valik on Saksa tüüpi aken, eeskätt mugava hooldamise ja kasutamise tõttu. Väiksemal määral on Eestis kasutamist leidnud ka Taani ja Soome tüüpi aknad. 1.2
5. telliste vormimine metallvormides pressimise teel rõhu all 6. toortelliste ladumine vagonettidele 7. telliste kivistamine autoklaavis aururõhu all Olulised ehituslikud näitajad: tihedus on 1850...1950kg/m³, veeimavus 1015% ja soojaerijuhtivus kuival kivil =0,7....0,8W/mK, niiske kivi W=5% =1,0W/mK. Paindetugevus 4...5N/mm2. Külmakindlus vähemalt 50 tsüklit. Tulekindlus mittepõlev (klass A). Survetugevus 88mm ja 65mm paksusega kividel ja plokkidel 25N/mm². Mõõdud: 250x60x65 või 250x85x65. Kasutuskohad: Reakive kasutatakse krohvitavate seinte ja sammaste ladumisel. Silikaattelliseid kasutatakse nn. puhasvuukmüüritiste ladumiseks (fassaaditellis). Lõhestatud tellist kasutatakse fassaadi kattematerjalina. Õõnesplokki sobib kasutada nii kandvate, kui ka vaheseinte ladumiseks. 35. Autoklaavitud poorbetoontooted tootmine, kasutamine Tootmine: Toormaterjal tsement, lubi, kvartsliiv
Tänu suurele massile on nad väga helipidavad -45...46dB. Vähendamaks tellistest vaheseina omakaalu, on otstarbekas vaheseinte ladumiseks ette näha õõntega telliseid. Seinad laotakse lubi-või segamördil M25...50. 77 Kuni 3m kõrguste ja 6m pikkuste 1/2-kivi vaheseinte sarrustamist ei nõuta. Kui vahesein on suurem, tuleb igasse neljandasse (88mm) või kuuendasse (65mm) rõhtvuuki panna Æ2...6mm ümarterassarrus. Sarruse otsad tuleb ankurdada hoone põhikonstruktsiooni külge. Sarrustatud vuugid laotakse tsementmördil. nAvad tellistest vaheseintes kaetakse tavalister/b-sillustega. 46. Plaatidest ja paneelidest vaheseinad. ACO vaheseinapaneele on sobiv kasutada vannitubade, sanitaarruumide ning saunade seinadeks, kuna on vastupidav niiskusele. On sobiv kasutada tubade vahelisteks vaheseinteks oma hea helineelavuse pärast
annaabi.ee 
