TF kohal on tropopaus-õhukiht, millest kõrgemal temp. Enam ei lange. millest kõrgemal temp. Enam ei lange. Stratosfäär ulatub 10-50km, u 20%õhuhulgast. Temp Stratosfäär ulatub 10-50km, u 20%õhuhulgast. Temp tõuseb, osooni kihi tõttu. Neelab UV, kaitseb elu. Õhurõhk tõuseb, osooni kihi tõttu. Neelab UV, kaitseb elu. Õhurõhk on väga väike. on väga väike. Mesosfäär temp. Langeb -80kraadini, sest õhk on hõre, Mesosfäär temp. Langeb -80kraadini, sest õhk on hõre, tekivad ööpilved. tekivad ööpilved. Termosfäär- temp. Sõltub molekulide liikum., rõhk on Termosfäär- temp. Sõltub molekulide liikum., rõhk on olematu, virmalised tekivad, mis on seotud päikesetuultega olematu, virmalised tekivad, mis on seotud päikesetuultega ja jälgitavad poolustel. 1000km õhkkonna kogupaksus
Tartu 2010 1. Sissejuhatus Töö eesmärgiks on välja selgitada veeboileri kaod tootmise liinis,peamised ehituslikud näitajad, küttepinna arvutused ja veel välja tuleb selgitada pumba tootmisvõimsus. Need kõik andmed on olulised kui planeerida tootmisliini või ükskõik , kus kasutatakse veeboilerit. Veebolieri töö ülesanne on 25 kraadine vesi, mis pumbatakse boilerisse, üles soojendada 80kraadini. Selleks tehakse vajalikud arvutused, võttes arvesse vee füüsikalised omadused, vee voolukiirus aparaadis, aparaadi soojuskoormus, auru kulu antud protsessi läbiviimiseks, soojusülekandetegurit nii vee kui auru poolel, bolieri küttepind, peamised ehituslikud näitajad, leida surve- ja liinikaod bolieris. Oluline on leida terve liini ulatuses ka survekadu vee voolamisel väljaspool boilerit. Igas protsessis on vaja ka teada, millise võimsusega pumpa vaja on.
Sooldumine- vesi aurab ära, kunstnik niisutamine. Hapestumine- happed tekivad, sadem. ületavad auramise. Okasmetsas. ATMOSFÄÄR lämmastik- mügarbakterid, liblikõielistel, lämmatav gaas. Hapnik fotosüntees, hingamine, põlemine. Muud- aurustumine, erald. Vulkaanide purskel, kasvuhoone ef. Trpopsfäär0- 11km. Temp langeb 6kraadi/km õhurõnk langeb 10mm/100m. 90% õhku. Stratosfäär- 50km. Tõuseb 0 kraadini,p=1mb-ni. Osoonikiht. Mesosfäär-50-85km. Temp langeb 80kraadini,hõreõhk, p=0,01mb-ni. Helkivad ööpilved. Termosfäär- 860km.-1000km. Õhurõhk tõuseb .läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks.eksosfäär- kosmos.ilm ja kliima õhutemp. Termomeeret, õhurõhk- mmHg, õhuniiskus-hügnomeeter, sademed-sademed mm, lumi cm, tuul m/s, tuulelipp, anemomeeter, pilvisus, pallides. Päikesekiirgus kiirgusbilanss-maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Posit. Kiirgusb
13 340 000 km² pindalaga on suuruselt viies kontinent. (Varley, Miles 1995, Lk 108) See on 99 % ulatuses kaetud jääkilbiga, mille keskmine paksus on 2500m. Kõige paksem on jääkilp Adelie maa rannikul – 4776m. (Raitviir, 2001 , 78 )Arktika jääb Ameerika lõunatipust 1000 km kaugusele. Antarktikat ümbritsevad maakera kõige tormisemad mered. Antarktika liustikud sisaldavad tuhandete aastate vanust jääd. Tuuleiilid võivad puhuda 300 km /h . Temperatuur võib talvel langeda kuni -80kraadini C. (Kala 1998, Lk 43) Tänapäeval on kogu Lõuna Jäämeri vaalade kaitseala. Antarktikas on õhk väga puhas. Tohutu jäämass pressib aluspinna sügavale alla, kui see sulaks tõuseks ookeanide veetase 55m. Arktika piirjoon ei ole jääga kaetud rannik ega lõunapolaarjoon vaid meres asuv nähtamatu piirjoone e. Antarktiline konvergents, kus Antarktikast põhja poole voolavad külmad veed kohtuvad lõunasse liikuvate palju soojemate vetega. Konvergents nihkub aastast aastasse ja
annaabi.ee 
