3. Arvuta rööpküliku pindala, kui rööpküliku alus on a ja kõrgus on h. 1) a= 9,5m ja h=102dm 2) a=540m ja h=1,8km 4. Joonesta rööpkülik, mille küljed on 4cm ja 5cm ning diagonal 7cm. Joonesta pikemale küljele kõrgus(h), mõõda see ning arvuta rööpküliku ümbermõõt ja pindala. HEAD LAHENDAMIST!!!!! =D Vastused: 1)8dm 2)2 nurka on:15kraadi ja 75kraadi; 100kraadi ja 80kraadi; 36kraadi ja44kraadi; 80kraadi ja 100kraadi. 3)96,9m2 ja 2. 0,972km2 4)18cm;19,6cm2
Sisaldab täisväärtuslikke valke. Kasutatakse : kitse-, pühvli-,kaameli-,põhjapõdra ja hobusepiima ning lehmapiima. Kõige rasvarikkam põhjapõdra piim ja süsivesikurikkam hobusepiim Piima töötlemine. Eesmärk on kahjulike mikroobide tõkestamine ja kasulike aineid välja tuua. Jahutamine- pärast lüpsmist. Filteerimine-mehaaniliste lisandite eraldamine. Pastöriseerimine-kahjulike mikroobide hävitamine,piima säilivuse pikendamine.Viiakse 80kraadi juures. Normaliseerimine- piima rasvaprotsendi viimine ettenähtud tasemele , toimub rasvata piima ehk lõssi lisamisega Lõss- nimetatakse piima, millest on peaaegu kogu piimarasv koore näol eraldatud Millist piima eelistada? Võib juua : toorpiima, valida mõnevõrra lühema säilivusajaga pastöriseeritud piim või mitmekuulise säilimisajaga kõrgpastöriseeritud piim . Toorpiima eelis on piima biokeemilise koostise (vitamiinid, ensüümid, rasvakerakesed jne) lüpsijärgne
1ml/5= 200 µl IPTG: Tahame saada 0,1mM=0,0001M ehk 0,0001 = m/0,2 ja sealt saame et vaja minev m = 0,00002g. Meil on 0,8M vesilahus ehk 0,8 = 0,00002/V ja V = 25 µl Ampitsilliin: Tahame saada 100 µg/ml ja meil on 200ml ehk siis 100*200 = 20000 µg mis on 20 mg. Meil on lahus 100mg/ml ehk siis peame võtma 1000 µl / 5 ehk 200 µl. Töö käik: Meil oli eelnevalt juba ligaas inaktiveeritud ja reaktsioonisegu oli jääl Võtame -80kraadi juurest E.coli rakud sulama. Transformeerimiseks võtame 100 µl kompetentseid rakke ja lisame reaktsioonisegule. Inkubeerime 15 minutit jääl. Sulatame 200ml LB söödet, jahutame umbes 50 kraadi juurde (muidu ampitsilliin laguneb kuumuse käes ära) ja lisame sinna X-gal, IPTG ja ampitsilliini. Loksutame segamini ja valame söötme õhukeste kihtidena Petri tassidele.
bituumenlakid (nafta produktide lahused ligroiinis) kaitsevad samuti metalle korrosiooni vastu. Korrosioonivastased värvid võivad olla valmistatud nii alküüdvaikude baasil kui ka pöördumatute vaikude baasil. Bensiini koostis ja oktaaniarv? Bensiinifraktsioon on nafta destilleerimisel kõige paremini lenduv fraktsioon, keemise algus 35...40 kraadi, keemise lõpp 180...195 kraadi. Fraktsiooni koostis: 10% kuni 80kraadi - mootori käivitus, 50% kuni 105 kraadi - töötamise stabiilsus, 90% kuni 145 kraadi - aurumise täielikus, 97,5% kuni 180 kraadi - põlemise täielikus. Joodiarv (iseloomustab küllastamatust) 2g/100g bensiini kohta. Areenide sisaldus 42%, 35%, benseeni sisaldus alla 1%, S sisaldus alla 30ppm. Antioksüdant(BHT) kuni 0,03%, detergendid 0,01-0,02%.). Peab sisaldama mõningal määral madalalt keevaid süsivesinikke, sest see hõlbustab mootori käivitumist
1. NaOH või selle asemel Na2CO3, 2. 2% HCl lahus. Kui detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda lahust. Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks urotropiini), et vähendada lahuste korrodeerivat toimet. 52. Karbonaatne karedus Põhjustavad vees lahustunud Ca- ja Mg vesinikkarbonaadid. Temperatuuril üle 80kraadi, need soolad lagunevad. Magneesiumkarbonaat reageerib omakorda veega ja annab väga kõva ning raskesti lahustuva hüdroksiidi. Tekkinud sade juhib väga halvasti sooja ning ummistab tehnoloogilistes seadmetes jahutusvee kanaleid. 53. Püsiv ehk mittekarbonaatne karedus põhjustavad vees lahustunud sulfaadid (CaSO4, MgSO4), silikaadid (CaSiO3, MgSiO3,), kloriidid (CaCl2, MgCl2) jt
Mg(HCO3)2 -> Mg(OH)2 (sade) + 2CO2 Kasutatakse mitmesuguseid lahusteid. 1. NaOH või selle asemel Na2CO3, 2. 2% HCl lahus. Kui detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda lahust. Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks urotropiini), et vähendada lahuste korrodeerivat toimet. 50. Karbonaatne karedus Põhjustavad vees lahustunud Ca- ja Mg vesinikkarbonaadid. Temperatuuril üle 80kraadi, need soolad lagunevad. Magneesiumkarbonaat reageerib omakorda veega ja annab väga kõva ning raskesti lahustuva hüdroksiidi. Tekkinud sade juhib väga halvasti sooja ning ummistab tehnoloogilistes seadmetes jahutusvee kanaleid. 51. Püsiv ehk mittekarbonaatne karedus põhjustavad vees lahustunud sulfaadid (CaSO4, MgSO4), silikaadid (CaSiO3, MgSiO3,), kloriidid (CaCl2, MgCl2) jt. Need soolad ei sadestu vee kuumenemisel, kuid kloriide sisaldav vesi põhjustab metallide korrosiooni.
alkaanide hargnevust, nii et oktaaniarv võib olla isegi üle 100. Reformitakse, nii et sirge ahelaga alkaanid muutuvad hargnevaks. Kõrge oktaaniarvuga on aromaatsed süsivesinikud, kuid tehib palju tahma, sest mida rohkem süsinikku, seda tahmavam leek. Oktaaniarvu saab tõsta ka hapnikuühendite abil, kuid need kallid. Lennuki ja auto bensiinid saadakse krakkimise ja reformimise prduktide kokkusegamisel. Fraktsiooni koostis 40-200kraadi iseloomustab auruvust. 10% kuni 80kraadi, mootori käivitus, 50% kuni105 töötamise stabiilsus, 90% kuni145 aurumise täielikus, 97,5% kuni 180 põlemise täielikus fraktsiooniline koostis. Joodiarv 2g/100g bensiini kohta. Areenide sisaldus 42%, 35% (EURO4), benseeni sisaldus alla 1%, S sisaldus alla 150ppm, alla 30ppm(EURO4).Antioksüdant(BHT) kuni 0,03%, detergentid 0,01-0,02%. Tihedus 0,71-0,77 kg/l. Diisli põhikomponendiks on alkaanid ja tsükloalkaanid, natuke areene ja alkeene.