Kiirgusvõime järgi on tähed jaotatud heledusklassidesse: I ja II ülihiidtähed, III hiidtähed, IV allhiiud, V kääbused, VI allkääbused, VII - valged kääbused 34.mille alusel on tähed jaotatud spektriklassidesse ja millised need klassid on temperatuuri järgi spektriklassidesse: O - sinakad ülikuumad tähed (Temp > 30 000K), B - kuumad sinakasvalged (Temp > 20 000K), A - valged (Temp = 10 000K), F - kollakasvalged (Temp= 8000K), G - kollased (Temp= 6000K), K - oranzid (Temp= 4000K), M - punased (Temp= 3000K) 35.millises vahemikus on tähtede massid, absoluutsed heledused Enamuse tähtede massid on vahemikus 0,1 50 Päikese massi Tähtede absoluutsed heledused on vahemikus 0,000013< L < 500000 36.kuidas toimub päikesesuuruste tähtede areng A)Tähed tekivad kokkutõmbuvatest gaasipilvedest B)Täht ilmub nähtavale siis, kui temperatuur pilve keskmes on piisavalt kõrge (umbes 3000 K) C)Täht jätkab
kättesaamist b. Mis on valguse temperatuur? Näitaja, millega iseloomustatakse meie ümber oleva valguse tonaalsus;Mõõdetakse kelvinites.Mida madalam, seda punasem-kollakam ja kõrgemal juba sinise poole. c. Mis on erinevate valgusallikate loomulik valguse temperatuur? 3200K-hõõglamp;Päevavalgus – 6500-7000 K;Lumin. Lambid – 4000K;Metall haliidlambid – 6000K;LED- Oleneb, millised filtrid rakendatud(3000-8000K) d. Kuidas on omavahel seotud valguse temperatuur ja fotol/videos nähtavate värvitoonide korrektsus/tõepärasus? Valge tasakaal.Foto v videokaamera on seadistatud korrektselt valge tasakaal, siis on kõik reaalne keskkond ja värvid paigas. e. Kui efektiivselt muudavad erinevad valgusallikad elektrienergat valguseks? Mis ülejäänud energiast saab? Kõik valgusallikad, k.a LEDid muundavad enamuse elektrienergiast soojuseks.Ledide puhul
Samuti võimaldab AES määrata kuni 60 elementi korraga vastava spektrijoone eraldamise teel. AASi puhul peab vahetama vastava õõneskatoodlampi iga metalli määramisel Plasma genereeritakse raadiosageduse magnetväljas Kvartstoru otsa ümber on mähis, läbi mille voolab vahelduvvool Läbi kvartstoru 3-kordsete seinte suunatakse argooni voog 1. Proov suunatakse plasmasse vesi-argoon aerosoolina 2. Kõrgel temp (6000-8000K)- proovis olevad ühendid atomiseeruvad 3. Aatomid ioniseeruvad ja hakkavad footoneid kiirgama 4. Emiteeritud valgus fokusseeritakse dispergeeriva elemendi abil (MK või polükromaator) Kromatograafia. Seletage mõisted ,,elueerimine", ,,eluent", ,,eluaat", ,,statsionaarne faas", ,,mobiilne faas" Elueerimine on protseduur, mille korral rakendatakse täidiskolonnis toimuvaid sorptsiooni ja desorptsiooni protsesse kasutades eluendi (gaas, vedelik) kolonni täidisest läbivoolutamist
valguse jaoks läbipaistev. Atmosfäär jagatakse omakorda kolmeks osaks: (1) fotosfääriks, mille paksus on umbes 300 km – siin muundub konvektsiooni vööndist Päikese pinnale jõudnud energia valguseks, samuti infra- ja ultravalguseks ning teisteks elektromagnetlainetena levida saavateks kiirgusteks. Fotosfäär koosneb erilistest gaasimullidest – gloobulitest – läbimõõduga umbes 1000 km, mille temperatuur võib kõikuda vahemikus 4000 … 8000K. Graanulite vahele jäävad tumedamad ja külmemad alad – päikeselaigud. Päikeselaikude põhjal tehti kindlaks Päikese pöörlemine ümber oma telje tehes täispöörde umbes 25,38 ööpäevaga. Tähelepanuväärne on Päikese pöörlemise juures see, et Päike ei pöörle nagu tahke keha, mille punktid liiguvad ühesuguse nurkkiirusega – mida lähemale Päikese poolustele, seda aeglasemalt Päikese pinna punktid liiguvad.
läbipaistev. Atmosfäär jagatakse omakorda kolmeks osaks: (1) fotosfääriks, mille paksus on umbes 300 km – siin muundub konvektsiooni vööndist Päikese pinnale jõudnud energia valguseks, samuti infra- ja ultravalguseks ning teisteks elektromagnetlainetena levida saavateks kiirgusteks. Fotosfäär koosneb erilistest gaasimullidest – gloobulitest – läbimõõduga umbes 1000 km, mille temperatuur võib kõikuda vahemikus 4000 … 8000K. Graanulite vahele jäävad tumedamad ja külmemad alad – päikeselaigud. Päikeselaikude põhjal tehti kindlaks Päikese pöörlemine ümber oma telje tehes täispöörde umbes 25,38 ööpäevaga. Tähelepanuväärne on Päikese pöörlemise juures see, et Päike ei pöörle nagu tahke keha, mille punktid liiguvad ühesuguse nurkkiirusega – mida lähemale Päikese poolustele, seda aeglasemalt Päikese pinna punktid liiguvad.
annaabi.ee 
